„Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole“ (1. Pt 2:2).

Ülestõusmisaja teise pühapäeva ladinakeelne nimi quasimodogeniti (‘nagu äsjasündinud lapsed’) viitab ülestõusmispühadel ristitutele. Ülestõusmisaja kaheksandat päeva kutsutakse ka valgeks pühapäevaks (dominica in albis).

Varakirikus ristiti uusi kristlasi ülestõusmispühal ning nädal aega kandsid nad valgeid rõivaid, mis sümboliseerisid uuestisündi. Nädal pärast ülestõusmispühi riietusid ristitud uuesti oma tavarõivaisse. Samuti pesti neilt maha mürr, millega neid võiti pärast ristimist.

Ristitute ülesanne oli nüüdsest alates igapäevases elus tunnistada oma ülestõusnud Päästjat ja Temas täitunud Jumala tõotusi. Õigeusu ristimistalituse ühe osa moodustab tänapäevani mürri mahapesemise riitus.

Esimest pühapäeva pärast ülestõusmispühi kutsutakse ladinakeelse nimetusega quasimodogeniti ehk nagu vastsündinud lapsed. Seda mõistet kasutatakse Peetruse esimeses kirjas: „Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole“ (1Pt 2:2). Pariisi Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo olevat pisikesena leitud just sellel pühapäeval, mille järgi ta sai ka oma nime.

Inglise keeles kannab pühapäev nimetust Low Sunday, juba pisut argisem päev pärast kogu nädala kestnud suurt püha.