Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 10. juunil Issanda aastal 2026

3. juunil tähistati Tapa kaitseväelinnakus siia 20 aastat tagasi annetuste toel rajatud sõdurikabeli aastapäeva. Tegemist on siiani ainsa kaitseväe teenistuses oleva kabeliga Eestis. Kohal käis peatoimetaja Liina Raudvassar.

Pühapäeval, 7. juunil peeti Roomas birgitiinide kloostri Püha Katariina kabelis esmakordselt eestikeelne luterlik jumalateenistus. Teenis diasporaatöö eest vastutav piiskop Ove Sander ning jumalateenistuse käigus toimus ka ristimine.

Koguste teadlikkust autoriõigustest tuleks tõsta, leiab EELK Kirikumuusika Liidu esimees Tuuliki Jürjo juhtkirjas. Teema tõstatus, kuna mitmed kontserte korraldavad kogudused on leidnud oma meilipostist kirja Eesti Autorite Ühingust, kus palutakse sõlmida leping, et ka autoritele esituste eest tasu maksta.

„Jumal on kompromissitu, kuid halastav. Ta ei tee inimesele ühtegi järeleandmist – patu palk on surm –, kuid ometi lubab ta elada neil, kes käsku ei täida, teisi ei armasta, ei armasta ennastki. Inimesed on kurjad, kadedad ja õelad, Jumal on õiglane,“ alustab kolumnist Janek Mäggi oma arvamuslugu.

SUUR LUGU. Nõukogude ajal, 1970ndatel tegutsenud kristlaste kirikukoori „Oikumene“ lugu jagab Stockholmi koguduse õpetaja Tiit Pädam, kes ise selles kooris laulis. Koori liikmeks oli teiste hulgas ka näiteks piiskop Joel Luhamets ja praost Jüri Vallsalu. Koori asutamise 50 aastapäeva tähistati tänupalvusega Nõmme Rahu kirikus 17. mail 2026.

Lääne praostkonna sinodil Kirblas kõneldi kiriku nähtavusest, rahvastikukriisist, koguduste majanduslikust jätkusuutlikkusest ning kirikus käivast arutelust soolisuse ja seksuaalsuse teemal. Päeva kandvaks kujundiks sai praost Kaido Saagi mõte, et kiiresti muutuvas maailmas tuleb kirikul hoida tasakaalu oma põhimõtete ja ühiskonna ootuste vahel – nii on võimalik „ka tiigri seljas ratsutada“.

1.–7. juunini osalesid peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Marko Tiitus Rumeenias Rumeenia Augsburgi Usutunnistuse Evangeelse Kiriku kutsel toimunud Saksamaa Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku partnerkirikute piiskoppide konsultatsioonil.

Järvamaa vaimulik laulupäev tõi 6. juunil Eestist ja Soomest kokku ligi sada lauljat, kes täitsid Koeru kiriku võimsa lauluväega. Kirjutab Järva praostkonna muusikatöö juht Janika Oja.

Misjonveerus, mis on sündinud Eesti Kiriku koostööst EELK Misjonikeskusega, kirjutab sel korral Samuel Reinaru. Teemaks on misjonipäevad.

„Usun, et kirik tervikuna vajab tekkinud olukorras lahendust, mis looks rahu, lõpetaks ühe vastasseisu ja lubaks meil edasi tegeleda märgatavalt olulisemate teemadega. Sestap on minu kirjatükk ühest küljest suunatud piiskopliku nõukogu liikmetele, kes lähiajal kogunevad käesolevat teemat arutama, kuid laiemalt tahaksin kõneleda kogu meie kirikule,“ kirjutab arvamusloos Põlva ja Rannu koguduse õpetaja Robert Bunder.

Käimasolevatele teoloogilistele aruteludele mõeldes tuletab kirikuloolane Priit Rohtmets oma kirjutises meelde, et luteri kirik sündis vaidlustest: „Mitte lihtsalt protestist või vastuhakust, vaid aruteludest ehk vajadusest küsida, vaielda, selgitada ja otsida, mida tähendab ajatu evangeeliumi sõnum konkreetses ajas ja olukorras.“

Digilehes jätkame teoloogiadoktor Jaan Lahe artikli „Mida teati, arvati ja usuti Piibli-aegses maailmas seksuaalsuse kohta?“ avaldamist. Lugu ilmub järjeloona.

Pildipalveid teeb juunis Tallinna toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim, pühapäeva teemat avab õpetaja Kristo Hüdsi.

Lehejutluse „Maailma narrid“ on kirjutanud Kadrina koguduse õpetaja Meelis- Lauri Erikson.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 10. juuni 2026 Nr 23

2