16. pühapäev pärast nelipüha
Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. 1Pt 5:7
Tänane Jumala hoolitsuse pühapäev ei eita inimlikku muret, vaid kutsub selle Issanda kätte andma. Marta ja Maarja lugu tuletab meelde, et kõige vajalikum osa algab Kristuse kuulamisest.
Missal lauldav psalm palub Issanda abi, Eelija lugu räägib igapäevasest leivast põua ajal, Paulus tänab saadud abi eest ning Jeesus kutsub Martat valima head osa. Jumala hoolitsus väljendub niihästi leivas kui ka sõnas.
Jumala hoolitsus ei tähenda, et kõik mured kaovad hetkega. See tähendab, et mure ei pea olema meie isand: Kristuse sõna annab südamele koha, kus seista.
Selle pühapäeva lehejutluses peatub õpetaja emeeritus Anu Konks Pauluse tunnistusel, et ta on õppinud olema rahul sellega, mis tal on (Fl 4:10–14). Paulus kirjutab seda vanglast, kus ees ootab teadmatus, ja ometi ta ei muretse. Konks seob selle vanavanemate päevaga, mida tähistatakse samal pühapäeval: sageli peame tunnistama, et me ei suuda lähedasi kõige halva eest kaitsta, meie käed jäävad liiga lühikeseks. Edasi anda saame aga seda, mis tõesti kannab — näidata kätte rahuallikas ja õpetada käsi palveks kokku panema. Evangeeliumi hea osa, mida Maarjalt ära ei võeta, on tema sõnul tõeline pärand, mille võime ise vastu võtta ja edasi anda.
Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi kirjutab päevateemas, kui kergesti jääb meie rahulolu olude kõikumise meelevalda: kui midagi napib, hakkame muretsema, ja kui kõik on hästi, kardame, et ühel hetkel võib elu muutuda. Paulus näitab teist teed — ta ei väida, et puudust ei ole ega et raskused poleks rasked, vaid et tema jõud ei tule ainult temast endast. Jumala hoolitsus ei ole tema sõnul lubadus probleemivabast elust, vaid teadmine, et me ei pea oma koormat üksi kandma: teha saame seda, mis on meie võimuses, ja selle, mida muuta ei suuda, võime anda Jumala kätte.
Augustinus alustab oma „Pihtimusi“ tõdemusega, et inimese süda on rahutu, kuni ta leiab rahu Jumalas. Murelik süda ei vaja ainult lahendusi, vaid Issanda ligiolekut. Ja kui mure ei ole enam meie isand, jääb meile aega olla lihtsalt olemas nende jaoks, kes meid vajavad.
Me palvetame: Issand Jumal, Sina näed, kui paljude asjade pärast me muretseme. Ava meie süda Sind kuulama ja lase meil leida see hea osa, mida meilt ära ei võeta. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.
(Video: õp Enn Auksmanni mõtisklus)
Vaata ka:
- Anu Konks, Jääda ustavaks ja säilitada rõõmu, Eesti Kirik 09.09.2026
- Kristo Hüdsi, Jumala hoolitsus, Eesti Kirik 09.09.2026
