EELK Usuteaduse Instituudi õppejõududest ja töötajatest koosnev algatusrühm on võtnud järgmiseks paariks aastaks plaani rea ettevõtmisi, millega jäädvustada vaimuliku, teoloogi ja toomakristluse uurija Kaide Rätsepa (1926–1994) vaimset pärandit ning edendada temaga seotud teemade uurimist.

Detsembri keskpaika on kavandatud instituudis Rätsepa eluloole pühendatud näituse avamine, mis jääb avatuks paariks kuuks. Reedel, 5. veebruaril 2027 toimub samas Rätsepa uurimisteemadele keskenduv teaduskonverents, mille lõpuosas asutatakse MTÜ Kaide Rätsepa Teaduskolleegium EELK UI juures. Algatusrühm kutsub sellega liituma võimalikult paljusid teemast huvitatuid. Neljas suurem ettevõtmine on Rätsepa elu ja tööd ning tema uurimisvaldkondi käsitleva teadusliku kogumiku väljaandmine lähiaastatel.

Käsikirjaline pärand jõuab konsistooriumi arhiivi

Tõuke pärandi jäädvustamiseks andis kevadel Tallinna Kaarli koguduses peetud Rätsepa 100. sünniaastapäevale pühendatud ettekandeõhtu, kus viibisid aukülalistena tütar Anne-Elizabeth Varema ja lapselaps Henry-David Varema. Selgus, et perekond on säilitanud umbes 30 plastkarbi jagu Rätsepa käsikirju ja raamatuid, kuid täpsemat ülevaadet nende sisust ei olnud.

Senini ei olnud päris selge ka see, kas Oxfordi väitekiri on säilinud. Pärast mitu päeva kestnud otsinguid leidis Henry-David Varema vanaisa väitekirja kaks eksemplari. Lisaks on säilinud vähemalt kümne suurema karbi jagu käsikirju, jutlusi, muude tööde visandeid ja trükitud materjale.

Tänu usaldusliku suhte loomisele pärijatega algas 15. juunist Rätsepa käsikirjalise pärandi järkjärguline üleandmine esialgu kirikuloolasele Riho Saardile, kes on selle põhjal koostanud esialgse 85 kirjega bibliograafia. Kirjalik pärand antakse lähiajal säilitamiseks üle EELK Konsistooriumi arhiivile.

Peamine uurimisteema oli toomakristlus

Kaide Rätsepa peamine uurimisteema oli toomakristlus. Mitmes ristiusu esimeste sajandite kirjatöös etendab olulist rolli apostel Toomas. See annab alust oletada, et tol ajastul eksisteeris eriline kristluse suund ehk niinimetatud toomakristlus, kus seda apostlit ja temaga seotud õpetust hinnati väga kõrgelt.

Aastatel 1958–1961 õppis Rätsep Inglismaal Oxfordi ülikooli Püha Katariina kolledžis, kus uuris gnoosist ja varakristlikku kirjandust. Tema toomakristluse teemaline doktoritöö sai valmis kirjutatud, kuid jäi kaitsmata, ning täpsed asjaolud vajavad veel selgitamist. Selle asemel omistati talle Bachelor of Letters’i (Baccalaureus Litterarum) kraad, mis oli tavalisele lõpetajale antavast bakalaureusekraadist oluliselt kõrgem. Haruldane on seegi, et tollastes nõukogude oludes oli üldse võimalik Inglismaale uurimistööle minna.

Algatusrühma kuuluvad instituudi õppejõud ja töötajad

Rätsepa teadusliku pärandi jäädvustamise algatusrühma kuuluvad EELK Usuteaduse Instituudi professorid Jaan Lahe, Riho Saard, Randar Tasmuth ja Alar Laats, dekaan dr Liina Kilemit ning rektoraadi juhataja Mariann Münter.

Täiendav info: EELK Usuteaduse Instituudi usuteaduskonna dekaan PhD Liina Kilemit, Liina.Kilemit@eelk.ee, tel 5146 768.

Vaata ka:

• Kaarli koguduses tähistatakse teoloog Kaide Rätsepa 100. sünniaastapäeva, e-Kirik 07.05.2026

1