Valitud president Ülle Madise osales lõikustänupüha oikumeenilisel missal toomkirikus

Lõikustänupühal, 11. oktoobril peeti Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus oikumeeniline missa, millest võttis osa valitud president Ülle Madise. Jutluses rõhutas peapiiskop Urmas Viilma, et Jumala õiguse südameks on armastus ning et ka õiglane riik ja rahvast teenivad juhid on osa igapäevasest leivast.

Valitud president Ülle Madise osales jumalateenistusel koos abikaasa ja lähedastega. Ta annab esmaspäeval, 12. oktoobril Riigikogus ametivande ja astub Eesti Vabariigi presidendi ametisse. Kirikupalves tänati Jumalat ametist lahkuva presidendi Alar Karise teenimise eest ning paluti õnnistust Ülle Madisele, tema lähedastele ja eelseisvale ametiajale.

Missal teenisid kaasa Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid ja esindajad: EKN-i asepresident piiskop Philippe Jourdan, metropoliit Stefanus, piiskopid Robert Tšerenkov ja Daniel Lepisk, pastorid Erki Tamm, Andres Ploompuu ja Vilver Oras ning preester Thomas Eriste. EELK vaimulikest teenisid peapiiskop Urmas Viilma kõrval piiskop Ove Sander, peapiiskop emeeritus Andres Põder, toompraost Arho Tuhkru ja diakon René Paats.

Igapäevane leib ja Jumala õigus

Peapiiskop Viilma rajas jutluse Jeesuse sõnadele „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ (Mt 6:33). Ta meenutas, et Martin Lutheri Väikese Katekismuse järgi ei tähenda igapäevane leib ainult toitu laual, vaid ka kodu ja tööd, rahu ja tervist, häid sõpru ja ustavaid naabreid ning head valitsust. „Nõnda on õiglane ühiskonnakorraldus, rahu ja usaldus samuti meie igapäevane leib. Isegi hea riigipea on rahvale antud igapäevane leib,“ ütles peapiiskop.

Viilma sõnul aitab tänulikkus inimesel märgata, et temal endal on hästi, ja näha ka neid, kellel ei ole läinud sama hästi. „Tänulik meel aitab avada käe ligimesele abi ulatamiseks, tänamatus seevastu sulgeb käe rusikasse.“

Peapiiskop tõdes, et ilmalik õigus ja Jumala õigus võivad kattuda, kuid ei pruugi. Iga kord, kui inimlik seadus kaitseb elu, inimväärikust ja rahu, saab selle ustavast täitmisest ligimesearmastuse tegu. Ilmalik seadus ei saa aga kedagi kohustada armastama ning just selles ulatub Jumala õigus kaugemale.

Õigus ilma armastuseta võib olla vormiliselt laitmatu, kuid jätta ikkagi ligimese ukse taha külma kätte. Armastus ilma õiguseta võib aga omakorda muutuda meelevaldseks soosimiseks. Me vajame mõlemat: õigust, mis ei tee isikutel vahet, ning armastust, mis ei muuda inimest arvuks statistikas ega reaks eelarves.

„Meie“ ringi laiendamine

Halastaja samaarlase loo põhjal rääkis Viilma ühiskonna polariseerumisest, mis algab hetkest, kui inimese asemel nähakse vaid rühma, erakonda, rahvust, usku või maailmavaadet. Jeesuse armastuse käsk kaotab esmalt ära „nemad“, jättes järele „meie“, ning viib seejärel isikliku „sina“ ja „mina“ tasandini, kus saame teineteisele ligimeseks.

Ka jumalateenistusel osalenud kirikud ei ole peapiiskopi sõnul samasugused: neil on erinev ajalugu, vaimulik pärand, kirikukord ja traditsioonid. „Ometi oleme ühiselt ühe Issanda ja evangeeliumi teenistuses sama rahva keskel siin Eestimaal.“

Riik, mis teenib oma rahvast

Riik ootab kodanikult lojaalsust, seaduste järgimist, maksude tasumist ning äärmisel juhul valmisolekut kaitsta oma maad. „Seepärast peab inimene tajuma, et see riik, mida ta teenib ja kaitseb, teenib ja kaitseb ka teda. Usaldust ei saa paraku kehtestada seadusega ega koguda kokku maksuna,“ ütles Viilma. Riik armastab tema sõnul siis, kui kaitseb inimese väärikust, hoiab nõrgemat, räägib rahvaga ausalt ja jagab koormaid õiglaselt.

„Õiglane ja armastav Eesti ei sünni ainult Kadriorus või Toompeal. See sünnib igas kodus, igas koolis, töökohas, kirikus ja südames,“ lõpetas peapiiskop.

Kohtumine konsistooriumis

Pärast jumalateenistust ja ühispilti tegid valitud president Ülle Madise ja Eesti Kirikute Nõukogu esindajad sissekande toomkoguduse külalisteraamatusse. Kohtumine jätkus EELK konsistooriumis, kus vesteldi Eesti ühiskonna, kirikute koostöö ja ühise vastutuse üle.

„Palume, et Jumal annaks ametisse astuvale presidendile arukust ja südametarkust, julgust ja rahu. Õnnistagu Jumal meie maad ja rahvast ning kõiki, kellele on usaldatud vastutus Eesti teenimise eest,“ kirjutas peapiiskop Viilma.