Neljapäeval, 5. novembril Riigikogus peetud isadepäeva konverentsil „Kes kasvatab poisist hea isa?“ rääkis Viru Vangla vanemkaplan Paul Gill, kui oluline on lapsele, kelle isa on vangis, kogeda, et isa tunneb tema vastu huvi ja tahab tema elus osaleda. Samal päeval rajati Viru Vanglasse esimene mänguväljak, kus lapsed saavad külaskäikude ajal isaga mängida.

Vanemkaplan Paul Gill alustas ettekannet „Mis saab siis, kui isa pannakse vangi?“ kahe küsimusega: mida tähendab vangistus isa ja lapse suhtele ning miks on selle suhte hoidmine oluline ühiskonnale. „Olen näinud isasid, kes tunnistavad pisarsilmil, et neil on häbi oma laste ees, sest nad ei taha, et laps kõnniks nende jälgedes. Vangistus küll võtab vabaduse, aga ei võta ära isaks olemist,“ ütles ta. Gilli sõnul ei peaks karistus tähendama peresidemete katkemist, sest just need suhted annavad sageli põhjuse oma elu muuta.

Vanglas on peresuhted tihti katki ja nende taastamine tähendab usalduse järkjärgulist taastamist. Kaplan saab olla seal kuulaja ja lepitaja, kuid suhte taastamine ei saa Gilli sõnul olla lähedastele kohustus, eriti kui suhtes on olnud vägivalda.

Mänguväljak keset vanglat

„Lapsepõlv ei jää ootama, kui isa kord vanglast vabaneb,“ ütles Gill. Lapse jaoks ei ole tähtis teadmine, et tal on isa, vaid kogemus, et isa osaleb tema elus, ning suhtlus peab lähtuma lapse vajadustest ja turvalisusest. Viru Vangla uus mänguväljak on väike rajatis, aga suure tähendusega: see võib olla mõne lapse jaoks ainus koht, kus isa temaga kiigub või liivakooke teeb, ja lapse mälestustesse ei jää kohtumistest isaga ainult kõledad vanglaseinad.

Peresuhete toetamine ei ole kaplani sõnul karistuse leevendamine, vaid panus turvalisemasse ühiskonda, sest vangla eesmärk on, et inimene suudaks pärast vabanemist elada õiguskuulekat elu. „Iga laps väärib võimalust tunda, et ta on oma isale oluline. Isadepäev on võimalus mõelda ka nendele lastele, kelle isa ei saa olla kodus,“ ütles Gill. Ta rõhutas samas, et ohvrite kannatusi ei tohi unustada: peresuhete toetamine ei tähenda kuriteo õigustamist ning eesmärk on, et inimene mõistaks oma teo tagajärgi, võtaks vastutuse ja elaks nii, et uusi ohvreid ei tekiks.

Kas ema laseb pojal meheks kasvada?

Psühholoog-nõustaja Marika Merits rääkis ettekandes „Miks emad ei lase poegi mõnikord meheks kasvada?“, kuidas on poiste kasvatamine aja jooksul muutunud. Sada kuni poolteist sada aastat tagasi oli see kogukondlik ja praktiline: 7–8-aastaselt läks poiss karja, 12–14-aastaselt asus ta isa kõrvale meestetöödele ning 17–19-aastaselt järgnes leer ja täismehe staatus. Tänapäeval puudub poistel Meritsa sõnul sageli vajadus pesast välja murda ning emadel on mugav poegadest kinni hoida. Lahutused, üksikvanemlus ja kärgperede keeruline dünaamika võivad viia selleni, et poeg muutub ema peamiseks emotsionaalseks toeks.

Psühholoogi nõuanne on, et ema ei pea loobuma armastusest poja vastu, kuid armastuse vorm vajab ümbersõnastamist: noore mehe puhul tähendab see usaldust tema toimetuleku vastu. „Emal peab olema julgus astuda üks samm tagasi ja lubada pojal kukkuda,“ ütles Merits.

Konverentsil esinesid veel olümpiavõitja Erki Nool, ettevõtja ja põllumajandusjuht Margo Klaasmägi koos poja Jakobiga, riigikontrolör Janar Holm, Tartu erakooli direktor Urmo Uiboleht ning ühiskonnategelane Marko Pomerants. Riigikogu poolt tervitas osalejaid Liina Kersna, modereerisid Hannes Hermaküla ja Karmen Maikalu. Konverentsi korraldas SA Väärtustades Elu, mille eestvedamisel peetakse ema- ja isadepäeva konverentse alates 2012. aastast. Konverentsi toetas Eesti Kirikute Nõukogu.

Vaata ka:

• Isadepäevakonverents „Kes kasvatab poisist hea isa?“ toimub 5. novembril Riigikogus, e-Kirik 23.10.2026
• Piiskop Ove Sander: lapsed õpivad meilt oluliselt rohkem silmade kui kõrvadega, e-Kirik 04.11.2025