Kirjad tulid välja õpetaja Jüri Raudsepa materjalide hulgast ja jõudsid nüüd konsistooriumi arhiivi tänu tema järeltulijatele. Luitunud kaust sisaldab piiskopi kirjavahetust ajavahemikust 1920-1933, millele ilmselt omal ajal pole konsistooriumi kantseleis leitud kohta ei koguduse ega vaimuliku toimikus. Peamiselt on need pöördumised organisatsioonidelt ja eraisikutelt, kutsed sündmustele, märkmed ning ka inimeste abipalved.

“Nende kirjade väärtus seisneb selles, et seni oli meil tervikliku sarjana arhiivis olemas kogu kirjavahetus alates piiskop Rahamäest, aga piiskop Kuke kirjavahetus sellisel kujul puudus,” kommenteeris EELK Konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts.

Paelaga kokku köidetud pappkausta ja veidi räsitud moega kirjade välimuse järgi võib oletada, et see on läbi teinud seiklusi ja veetnud aega tarbetu kola hulgas. Janis Tobreluts püüab sellele seletust: “Nõukogude ajal ajal hoiti kiriku arhiivi näiteks toomkiriku pööningul ja mujalgi, sealt võisid ehitusmehed neid asju üles korjata, kui näiteks kirikul katust vahetati.” Pole ka teada, kuidas kirjad õpetaja Jüri Raudsepa kätte jõudsid.

Janis Tobreluts on korduvalt olnud tunnistajaks, et kadunud dokumendid imelisi radu pidi arhiivi tagasitee leiavad. “Nüüdseks olen küll jõudnud kirikute peamised varakambrid läbi käia ja avastused ei ole enam nii igapäevased, aga nagu näha, võib neid neid ikkagi ette tulla,” nendib arhivaar ja lisab, et üllatusi võib ette tulla ka kaustas endas: “Me ei tea ju veel, mida kõike siin pakis leidub ja milline kiri võib osutuda uurija jaoks oluliseks.”

Kausta põgusal sirvimisel köidavad tähelepanu kirjad Tartu ülikooli Vana Testamendi professorilt Alexander von Bulmerincqilt  ja Kristlikult Rahvaerakonnalt, omaaegse ametlike teadaannete väljaande Kiriku Teataja number, vaimuliku ametivande ladinakeelne tekst ja tõlge, aga ka isiklikud pöördumised koos kombekate viisakusvormelitega. Süvenemist väärivad kirjutanud inimeste lood ja omaaegne väljenduslaad: “Käesolevaga astub siin teie ette inimene, kes on vaesusesse sattunud, rõhutud ja rusuks pekstud…Ja meelt ära heitvast hukatusest…” Ja kui ilus ja isikupärane on 19. sajandil koolis käinud inimeste käsitsi kirjutatud kiri, mille iga täht on sulega hoolsalt maalitud! Sajandi eest elanud inimeste käepuudutus.

Peale materjalide füüsilist korrastamist on ajaloohuvilised arhiivi oodatud nendega tutvuma.