1944. aasta suurpõgenemise aastapäeva tähistamisest valmis video

Vabaduse väljavõitmisel on 50-aastase okupatsiooni järel oma osa nii kodu- kui väliseestlastel, kuid seda hakkame teadvustama alles nüüd, mil oleme pea 30 aastat elanud iseseisvas riigis, tõdeti nii täna, 28. oktoobril toimunud Ülemaailmse Eestlaste Koostöökogu koosolekul kui ka 1944. aasta suurpõgenemise aastapäeva teabeseminaril 24. septembril. Sündmusest okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu on valmis saanud video.

1944. aasta eestlaste suurpõgenemist meenutati juba kolmandat aastat. Seekordne, 24. septembril toimunud üritus Vabamus toimus rahvastikuminister Riina Solmani egiidi all. Lisaks ministrile kõnelesid eestluse hoidja ja Karli Ülikooli õppejõud Iivi Zajedova, EELK piiskop Tiit Salumäe, kultuuriminister Tõnis Lukas, eestluse hoidja Tunne Kelam, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja kirjandusteadlane Sirje Kiin. Ühiselt leiti, et olulise sammuna eestlaskonna ühteliitmiseks on vaja värskendada ajaloomälu nii kodu-Eesti kui ka pagulaste perspektiivist.  

Piiskop Tiit Salumäe

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on tundnud välismaiste rahvuskaaslaste tuge kogu okupatsiooniaegse poolsajandi vältel ja sidemed ei ole katkenud kunagi. Tänu vabadust alal hoidnud eestlaste toele sai valmis kiriku laulu- ja palveraamat, mis nägi trükivalgust juba vabas riigis 1992. aastal. Nüüdseks on kodu- ja väliseesti luterlikud kirikud koondunud ka üheks organisatsiooniks. Samasugust teadvustamist, et me oleme tervik, on vaja üle maailma kõigil eesti rahvuskaaslastel ja kirik soovib seda kõigiti toetada, oli piiskop Tiit Salumäe sõnum.

„Ma olen rõhutanud – õppigem Iisraeli rahvast – nemad  annavad põlvest põlve edasi rahva kannatusi ja rõõme. Ka meie kodudes ja koolides on vaja rääkida meie ajaloost ja hoida pühad need paigad, mis meie ajaloost räägivad,“ ütles piiskop Tiit Salumäe seminaril peetud kõnes. Ta leidis, et lisaks rahvuslikele suurpäevadele ja kahele küüditatute mälestuspäevale märtsis ja juunis ning vastupanuvõitluse päevale septembris tuleks kalendris ära märkida ka 19. september, et meenutada neid 80 000 kaasmaalast, kes pidid septembris 1944 kodumaalt põgenema ja kellest omakorda paljud sel rängal teekonnal hukkusid.

Lehti Merilo meenutas seminaril oma traagilist Eestist põgenemise lugu

Ameerika lääneranniku eetlaste esindaja Lehti Merilo on sõjaõudusi kogenuna ja armastuse Eesti vastu järeltulevatele põlvedele edasi andnud. Eestluse tungalt on aidanud südames põlemas hoida rahvatants, kirik ja laulukoor. Nüüd on uhkusega eestlane tema viieaastane lapselapselaps, kes tantsib eesti rahvatantsu juba kolmandat aastat.  „Meil on selline komme, et igaüks, kes on kaheaastane ja kel on kaks jalga – ükskõik, et vahel kaks vasakut jalga – peab rahvatantsu tantsima!“ Oma kõne lõpetuseks ütles elatanud naine südamepõhjast: „Ja ma palun, et Jumal kaitseks seda maad! Elagu Eesti!“

1944. aasta sündmustest tegi seminaril ettekande kunstiajaloolane, TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teaduskommunikatsiooni ja näituste juht, suurpõgenemise ajutise näituse koostaja ning samateemalise 2020. aasta kalendri koostaja Harry Liivrand.

Loone Otsa dokumentaallavastuses Enn Halliku ja Tiit Lääne kuueköitelise koguteose ainetel osalesid Tallinna 32. keskkooli teatriklassi õpilased. Lavastuse aluseks olnud sarja „Meritsi maailma läinud eestlaste lood“ sünniloost ja suurpõgenemisest rääkis autor Enn Hallik.