Unistust Tartu Maarja kiriku taastamisest jagavad tuhanded toetajad
Veebisaates “Taevas tuleb appi!” kõneleme seekord Tartu Maarja kiriku taastamisest ning selle rollist koguduse elus. Sel teemal kõnelevad Tartu Maarja Kiriku SA juhataja Silvia Leiaru ning Tartu Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko.
Kirikule on ikka oluline minna oma müüride vahelt välja rahva sekka sõnumit kuulutama, kuid Tartu Maarja kogudusel neid “oma müüre” ju praegu ei olegi. Koguduse õpetaja Timo Śvedko sõnul on Tartu Maarja kogudus olnud sellele vaatamata väga tegus ja elujõuline. Koguduses on umbes 2500 liiget, neist liikmeannetajaid kümnendik.
Kirikuehitus on kogudust kahtlemata veelgi liitnud. Tegevus toimub praegu kogudusemaja teisel korrusel, mis on kitsaks jäänud. Peamurdmist nõuab praegu isegi matuste korraldamine, sest teisele korrusele kirstu ikka ei vii.
Tartu Maarja kiriku hoone taastamine on oluline nii koguduse koduna kui ka selle sümbolväärtuse tõttu – on see ju rahvusliku ärkamise üks olulisemaid keskusi ja esimese üldlaulupeo proovi toimumispaik, räägib Śvedko. Rääkimata ajalolistest isikutest, kelle tegevus just siinse Maarja koguduse juurest alguse sai.
Tartu Maarja kogudus on Peetri ja Pauluse koguduste emakogudus – Maarja kirik oli kunagi kihelkonnakirik, kuid jäi tartlastele kitsaks, nii tekkisidki uued kogudused sinna kõrvale. Tartu Maarja kiriku sihtasutuse juhataja Silvia Leiaru ütles saates võrdluseks: “Ema hoolitseb kõigepealt ikka oma laste eest.” Nüüd on aga ema enda kord ja “lapsed” on teda ülesehitamisel kõigiti toetamas. Torniehituse algust oli õnnistamas Tartu Paulusest piiskop Joel Luhamets, jõulude ajal oli Kanal 2 heategevuskontsert Tartu Maarja kiriku ehituse toetuseks Tartu Jaani kirikus.
Kokku on tänaseks on kirikuhoone taastamist toetanud üle 500 eraisiku ja üle 80 ettevõtte. Veelgi enam on neid inimesi, kes teinud kiriku taastamiseks oma ühekordse annetuse ja pannud raha korjanduskastidesse. Kokku on neid tuhandeid, kes praeguseks on juba oma panuse andnud. Ka kiriku taastamise kaastöölisi on arvukalt. Leiaru märgib, et Tartu linn on olnud väga toetav ja kiriku taastamise kulurea kirjutanud sisse lausa oma eelarvesse.
Teises maailmasõjas hävis kirik tulekahjus. Suurem kell sai päästetud ja heliseb nüüd Paistu Maarja kirikus. Nõukogude võimu ajal võeti ka kirikutorn maha ja honest sai EPA võimla. Leiaru nendib, et selles pühakoda alandavas pöördes on ka helgem pool: tänu sellele, et hoonet kasutati, on täna üldse midagi taastada.
Kirikuhoone tagasisaamine pole käinud lihtsalt. Kogudusel on jagunud selleks kõik need aastad sihikindlkust ja usku. Kui hoone lõpuks tagasi saadi, olid üleval korvpallirõngad. Silvia Leiaru vahendab koguduseliikmete meenutust sellest korast, kui kogudus võis pärast pikka vaheaega jõuluteenistust pidada – toonane hoone valdaja oli kirikulisi manitsenud, et olgu kõik kuuseokkad kokku korjatud ja maja puhas, muidu lähevad korvpallid katki…
Kiriku välisilme taastatakse endisena, kuid hoone sisemus saab tänu konkursi võitnud KOKO arhitektuuribüroole kaasaegse näo. Kirikusaal on tõstetud pool korrust kõrgemale, et sellest allpool oleks piisavalt ruumi koguduse ruumidele. Lisaks suurele saalile tuleb kirikusse ka 70-kohaline kõrvalsaal ja teisele korrusele kabel. Käimas on torni ehitus, sinna paigaldatakse ka lift. Leiaru informeerib, et seoses torni valmimisega avaneb peagi veel üks vahva võimalus kirikuehitusse oma panus anda: kui tornikivid kohale tuuakse, saab kohapeal osta nimelise kivi ja sellele oma head soovid kirjutada.
Leiaru nendib, et koguduse esialgne soov oli hoone valmis saada laulupeo 150. aastapäevaks, kuid see siiski ei täitunud. Nüüd on aga uus unistus: kirik võiks täies ilus valmis saada Tartu Maarja koguduse 800. aastapäevaks 2024. aastal. Igaühel on siin võimalus kirikuehitajana kaasa aidata.
Annetustelefonid on:
9001842 (kirikuhoone pühitsemise aasta) – annetad 5 eurot
9001941 (hoone pommitamise kurb aasta) – annetad 10 eurot
9002019 (1. üldlaulupeo 150. aastapäev) – annetad 50 eurot