Riik ei soovi Risti kirikule Võidukaaregruppi tagastada ja kaebas kohtuotsuse edasi

Riik ei soovi Risti kirikule Võidukaaregruppi tagastada ja kaebas kohtuotsuse edasi

Risti kiriku Võidukaaregrupp sõjaeelsel piltpostkaardil (Repro)

Kultuuriministeerium vaidlustas Harju Maakohtu otsuse, mille järgi kuulub 1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi restaureerimisele viidud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupp Risti kogudusele. Kogudus on aastaid soovinud 14. sajandist pärit skulptuure tagasi saada, kuid riik on keeldunud seda tegemast. Üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest ehk Võidukaaregrupp on praegu eksponeeritud Niguliste muuseumi Antoniuse kabelis Bernt Notke “Surmatantsu” kõrval.

„Risti koguduses on inimesi, kes veel mäletavad, kuidas kujud asusid Risti kiriku pikihoones ning nad ootavad neid innukalt tagasi. Tegemist on teenistuste ja talituste mõttes tähtsate esemetega,“ ütles juulis Harju Maakohtu istungi järel Risti koguduse juhatuse aseesimees Marko Paloveer.

Harju Maakohus ei pidanud õigeks riigi poolset korduvat tuginemist ENSV õigusele, mille järgi ei olnud kogudused nõukaajal üldse isikuteks, kel oleks olnud õigust vara omada. „Kohtu otsus oli ootuspärane, sest oleks mõeldamatu, et tänases Eesti Vabariigis asutaks tunnustama nõukogude okupatsioonivõimu regulatsioone. 1990. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega ei katkestanud okupatsioonivõim Eesti vabariigi olemasolu,“ märkis suvel Leppik & Partnerid vandeadvokaat Jüri Leppik.

Maakohus ei lugenud otsust tehes pädevaks riigi vasturääkivat argumenti, nagu poleks kogudusel õigusjärglust vabariigi algusaegse kogudusega. Omandireformi käigus tagastas riik kogudusele muu hulgas nõukogude võimu poolt koguduselt õigusvastaselt võõrandatud kirikuhoone.

Maakohus tunnistas 2020. aasta suvel riigi vastu 2017. aastal halduskohtusse ja 2019. aastal tsiviilkohtusse pöördunud Risti koguduse omandiõigust ning märkis oma otsuses, et riik pole kuidagi tõendanud, et ta oleks ühegi tehinguga puitkujude omanikuks saanud, seega kuuluvad need kogudusele.

Asja asub arutama Tallinna ringkonnakohus.


Loe lisa:

Lisa kommentaar