Kohus kinnitas, et Niguliste kirikus asuv Võidukaaregrupp kuulub Risti kogudusele

Harju maakohtu otsusega kuulub 1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupp Risti kogudusele. Otsus lahendas aastaid kestnud vaidluse, mille käigus on kogudus skulptuure enda valdusesse tagasi soovinud saada.

Risti kiriku sisevaade. Parempoolse pingirea alt leiti mündid. Samuti on paremal seina ääres laulunumbrite tahvli kohal näha kolm tühja kohta, kus peaks asuma Võidukaaregrupp.

Harju Maakohus tunnistas riigi vastu 2017. aastal halduskohtusse ja 2019. aastal tsiviilkohtusse pöördunud Risti koguduse omandiõigust ning märkis oma otsuses, et riik pole kuidagi tõendanud, et ta oleks ühegi tehinguga kujude omanikuks saanud, seega kuuluvad need kogudusele. Tänaseni on riik keeldunud kujusid kogudusele tagastamast.

“Kohus ei pidanud õigeks riigi poolset korduvat tuginemist ENSV õigusele, mille järgi ei olnud kogudused nõukaajal üldse isikuteks, kel oleks olnud õigust vara omada,“ kommenteeris kogudust kohtuvaidluses esindanud advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik.

„Samuti ei lugenud maakohus pädevaks riigi vasturääkivat argumenti, nagu poleks kogudusel õigusjärglust vabariigi algusaegse kogudusega. Omandireformi käigus tagastas riik kogudusele muuhulgas nõukogude võimu poolt koguduselt õigusvastaselt võõrandatud kirikuhoone,“ lisas Rajamäe-Parik.

1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud Võidukaaregrupp ehk 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad hetkel Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke „Surmatantsu“ kõrval.

„Risti koguduses on inimesi, kes veel mäletavad, kuidas kujud asusid Risti kiriku pikihoones ning nad ootavad neid innukalt tagasi. Tegemist on teenistuste ja talituste mõttes tähtsate esemetega ning seetõttu oleme kogudusena väga rahul, et kohus ainuõige otsuse tegi,” ütles Risti koguduse juhatuse aseesimees Marko Paloveer.

„Kohtu otsus oli ootuspärane, sest oleks mõeldamatu, et tänases Eesti Vabariigis asutaks tunnustama nõukogude okupatsioonivõimu regulatsioone. 1990. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega ei katkestanud okupatsioonivõim Eesti vabariigi olemasolu,“ ütles Leppik & Partnerid vandeadvokaat Jüri Leppik.

Sama hagiga taotles Risti kogudus Risti kirikust aastatel 2010-2011 toimunud kirikupõranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõigust. Kohus leidis oma otsuses, et tegu on peitvara ning kultuuriväärtusega leiuga, mis peaks kuuluma riigile.

„Põrandast leitud müntide osas langetas kohus otsuse peamiselt selle pinnalt, et kogudusel puudus nende osas teave ja seega ka valdamise tahe. Selline lähenemine on erinev Saksa kohtupraktikast, milles on leitud, et kogudustel on pühakojas leiduvate iidsete esemete suhtes eelduslik valdamise tahe,“ selgitas Heidi Rajamäe-Parik.

“Risti kogudus ei nõustu müntide osas kohtu otsusega ning on endiselt seisukohal, et aastasadade jooksul kiriku põranda alla sattunud mündid olid mõeldud annetusena kirikule. Inimesed võtavad tänapäevalgi kirikus raha taskust või kotist välja selleks, et seda annetada ning seeläbi koguduse tegevust toetada,“ ütles Marko Paloveer.

Kokku 1381 esemest, sealhulgas 1197 mündist koosnev leid avastati aastatel 2010.-2011. Muinsuskaitseameti loal Risti kirikus toimunud restaureerimise ja arheoloogiliste uuringute käigus. 1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist. Hetkel võib neid näha Harjumaa muuseumis.

Riigil ja kogudusel on aega maakohtu otsus kuu aja jooksul edasi kaevata.

EELK Risti kogudus on Harjumaal Harju-Ristil üle 700 aasta tegutsenud aktiivne kirikukogudus, mis tegeleb muuhulgas ka noortetöö, diakoonia ja eakatega.

Lisainfo:

Marko Paloveer
EELK Risti koguduse juhatuse aseesimees
Tel. +372 515 7311
e-post: marko.paloveer@gmail.com