Pühapäeva palvesõna
2. pühapäev enne paastuaega Sexagesima. Pühapäeva teema on: Jumala sõna külv. Palvesõna ütleb Käsmu, Haljala ja Narva koguduse õpetaja Urmas Karileet. |
Ühe kindlustusettevõtte tegevjuht oli koos oma abikaasaga autoreisil ja peatus teel ühes tanklas. Seal oli teenindaja, kes autosid tankis. Mees läks teenidusjaama sisse midagi ostma ja tagasi tulles märkas, et tema abikaasa vestles teenindajaga, kui oma tuttavaga. Hiljem autos küsis mees, kas abikaasa tundis toda tankijat. Abikaasa vastas, et too oli olnud tema kooliaegne poiss-sõber. Mees ütles seepeale abikaasale, et vaata kus sul vedas, et sa abiellusid minuga, mitte tolle tankla teenindajaga. Abikaasa vastas, et kui ta oleks abiellunud oma kooliaegse sõbraga, siis oleks too nüüdseks suure kindlustusfirma tegevjuht ja tema praegune abikaasa tanklas teenindajaks.
Jumala sõna külv avaldab inimestele võrratult suuremat mõju, kui kes tahes inimestest. Jumal ütleb prohvet Jesaja suu läbi oma sõna kohta järgmist: „Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub minu suust: see ei tule mu juurde tagasi tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.“ (Js 55:10–11). Jumala sõna saadab korda, milleks see on läkitatud. See on nagu väike sinepiseeme, millel on potentsiaal kasvada suurimaks aiataimeks või nagu juuretis, mis mitukümmend kilo jahu taignana kerkima paneb. Mõnikord toimub see kiiremini nagu taigna puhul. Teine kord võtab see kauem aega nagu seemnest kasvava taime puhul. Mõlemal juhul ei sõltu inimesest rohkem, kui seemne külvamisel või taigna sõtkumisel vaja.
Iga ristiinimese kätte on usaldatud Jumala sõna kuulutamine. Apostel Paulus ütleb, et „ … usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu.“ (Rm 10:17). Jumala sõna külv sünnitab ja kasvatab usku meie sees ja meie ümber.
Paarkümmend aastat tagasi külastasin ühes Lääne-Euroopa linnas üht kirikut ja tegin kirikusse astudes korjanduskarpi annetuse. Seepeale kutsus ukse juures laua taga istunud mees mind enda juurde ja ulatas mulle vaikides suurema postmargi mõõtu väikese pildi ikoonist, millel olid Jeesuslaps ja tema ema. Kinkisin selle kalli mälestuseseme edasi ühele raske puudega ratastoolis noorele mehele Jumala ligiolu märgiks. Ma olin unustanud, mis kirik see oli ja isegi, mis linnas see oli, aga see pilt on ikka veel mul silme ees. Üks naine jagas lugu ühest vanast mehest, kes tema lapsepõlve linnas jagas lastele väikeseid pilte Jeesusest. Naine ütles, et 40 aastat hiljem on tal on see Jeesuse pilt jätkuvalt alles, mis ta kunagi sellelt mehelt sai. Väikeseid usu seemneid külvates võime loota, et Jumala abiga võib külvatust kasvada midagi ilusat, mida Tema saab kasutada oma Kuningriigi jaoks. Apostel Pauluse sõnadega: „Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada.“ (1Kr 3:6).
Palugem: Kõigeväeline Jumal, me palume Sind, anna meile oma Vaimu ja jumalikku tarkust, et Sinu püha sõna meie keskel elaks ja kasvaks. Lase oma sõna rõõmuga ja puhtasti kuulutada nõnda, et me Sind kindlas usus teenime ja julgelt tunnistame ning õndsaks saame. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.