Möödunud aasta teemaks kuulutas Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) «Armastame loodu(s)t». Tänavu jätkab kirik samas suunas, kuid on oma vaatenurka täpsustanud ning kutsub tänavu arutlema teemal «Armastame loodut: armastame ligimest».

“Ühelt poolt arvame kõik teadvat, mis on armastus. Teisalt kohtame selle sõna väga erinevaid, lausa vastandlikke tähendusi. Ka piibli algkeeltes leidub armastuse kohta mitu mõistet ning needki saavad eesti keeles erinevaid vasteid. Kõige määravamaks nende hulgas on agaape – jumalik, isetu, ennast andev armastus,” kirjutab oma tänases Postimehes ilmunud arvamusartiklis peapiiskop emeeritus, Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder.

3 mõtet artiklist: 

• Kas mõnigi pere ei purune just seetõttu, et jätkub küll kuhjaga romantilist või erootilist armastust, kuid puudu jääb lihtsast ligimesearmastusest? Kas ei vaja ka ühiskond, et me tegelikkust silmas pidades oma vastuolulisi soovunelmaid korrigeeriksime? Ei saa ju püsida riik, mis on isekeskis riius.

• Armastuse väeks on usk ja lootus, et inimese tõeliseks olemuseks, hoolimata tema ekslikkusest, on tema sünnipärane väärikus, tema jumalanäosus, tema õigus uuele võimalusele, ajalikule õnnele ja igavesele õndsusele. Kas peitub selles ka Eesti vabariigi vägi? 

• Tasub meenutada Saint-Exupéry väikest printsi, kes kohates rebast, tahab temaga mängida. Rebane aga keeldub, sest teda pole «taltsutatud». Ta selgitab, et taltsutamine tähendab tundmaõppimist ja suhteid. Vaid seeläbi vajatakse teineteist. ««Mis tuleb selleks teha?» küsis väike prints. «Tuleb olla väga kannatlik,» kostis rebane.» 

Teema-aasta tähendust avavas videos juhatab Andres Põder kätte kirjakoha kristliku armastuse mõistmiseks: seda kirjeldab tema sõnul üks ilus koht Pauluse esimeses kirjas korintlastele – “Armastuse ülemlaul”. Selles on kirjeldatud rida käitumisviise ja hoiakuid, mida peaks järgima inimene, kes soovib järgida armastust Pühakirja kohaselt. Vaimulik meenutab, et omal ajal õpilastele leeritundi andes peatus ta laulatusetõotuse kohal, kus küsitakse: kas sa tahad… armastada, siis kas te teate, mida peate seda öeldes silmas pidama? Ta vastab ise: “Kümmet käsku, kus keelatakse abielu rikkuda. Kui te nüüd ei järgi neid juhiseid ja ärritute, peate meeles paha, otsite omakasu…, siis olete juba abielu rikkunud. Nendest väikestest asjadest algavad konfliktid, mis osadust lõhuvad.”

Nii on armastus Põderi sõnul teadlik usuotsus, et korrastatakse suhted kaasinimestega nii, nagu on õige, nagu on Jumalale meelepärane. See avaldub näiteks selles, kuidas inimesi kõnetame, kuidas loodust hoiame ja paljus muuski. Tulevastele põlvedele saab aga armastust õpetada isikliku eeskuju, vahetu kogemuse kaudu.

Jeesuses Kristuses ilmunud Arm ja Tõde on nagu medali kaks poolt, rõhutab Andres Põder. “Armastus ei saa olla kõikelubav. Siis me ei armasta. Me peame ikkagi tõe laternat üleval hoidma. See latern peab aga olema süüdatud armastusest, muidu võib ta ise tõega lajatamise ja kurjuse tööriistaks muutuda.”

Loe lisa:

Andres Põder “Armastus kui parim kriisirohi”, Postimees 23.02.2021