Rooma-aegne kristlik sõjamees-märter püha Jüri ehk Georgios (Georg) on idakirikutes tuntud kui „suurmärter“. Püha Georgiose kui lohetapja leiab pühaku järgi nime saanud Gruusia riigivapilt, samuti on ta kuulutatud Suurbritannia patrooniks ja mitmete linnade, nagu Genova ja Veneetsia, kaitsepühakuks. Kuni vallutamiseni moslemite poolt nimetati Dardanelle Püha Jüri väinaks. Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses ja Tessaloonikas olid temale juba 4. sajandil pühendatud kirikud.

Märtri kohta, kes oli nii ida- kui läänekiriku poolt tunnustatud juba kristluse algusajal, teame me tema elust üsna vähe. Ta sündis Kappadookias, tänapäeva Türgis. Vanemad surid varakult, temastki sai isa jälgedes sõjamees keiser Diocletianuse armees. Jüri hinnati kui vaprat ohvitseri ning ta oli väga mõjukas keisri õukonnas.

On säilinud palju pärimusi Jüri rüütellikkusest ja vaprusest. Temanimelisi ordeneid on paljudel maadel, ta on sõjameeste kaitsepühak, oma nime tõttu (Georgius tähendab maaharijat) on ta põllunduse patroon, hobuste ja teiste kariloomade kaitsja. Teda austati hospidalide pühakuna. Ikonograafiliselt kujutatakse teda sõdurina, hobusega või jalgsi, võitlemas lohega. Püha Jüri sümbol on Püha Jüri rist, punane rist valgel taustal.

Kristlasena sattus Jüri Diocletianuse kohtu ette. Ta keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303. aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Alexandra kristlaseks. Viimaks hukati mõlemad väljaspool Diospoli linna Palestiinas.

Kui ristirüütlid tõid Jüri kultuse läände, oli ta juba saanud rüütlite sümboliks. Maalikunst ja kirjandus võistlesid omavahel Jüri kujutamises kartmatu rüütlina, kes astus võitlusse apokalüptilise lohega. Legend meenutab rahvalikke rüütlilugusid, on ju selles ka oma printsess, kelle Jüri päästab lohe käest. Kuid erinevalt teistest rüütlilugudest ei nõua Jüri tasuks printsessi kätt, vaid kogu linna pöördumist ristiusku.

Rüütlite ja sõdurite kaitsjana hüüti Jüri sageli appi lahingu alates ning tema eestpalveid usuti andvat võitu. Seepärast ehitati kõikjale Euroopas sadu kirikuid ja püstitati tema auks hulgaliselt võidusambaid.

Pühale Jürile on pühendatud kirikud Jüris (Jüri kirik), Laiusel (Laiuse Püha Jüri kirik), Värskas (Värska Püha Georgiuse kirik), Tartus (Tartu Püha Jüri kirik), samuti oli Tallinnas Püha Jüri ordu, Toomkirikus ja Nigulistes Püha Jüri kabelid. Alates 23. aprillist 2001 on Pärnumaal Toril EELK Tori Püha Jüri kogudus ja Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Püha Jüri kaitseb ka Võru linna ja ta nime kannab Võru peatänav (tsaariajal Georgi tänav, Nõukogude okupatsiooni ajal Lenini tänav).

23. aprillil 1616 surid Cervantes ja Shakespeare, mistõttu UNESCO kuulutas 23. aprilli ülemaailmaseks raamatute ja autoriõiguste päevaks.

Eesti rahvakalendris on jüripäev olnud põllutööde alustamise päev. Euroopa rahvaste usundites seondub jüripäev samuti põllutööde ja mitmete kommetega (tuletegemine jne).

Lisaks:

• Pühapäeval on jüripäev, Eesti Kirik 19.04.2023

• 23. aprill on märter Püha Jüri (Georgi) mälestuspäev, e-Kirik 23.04.2020