Reisiparvlaeva “Estonia” hukkumispaik pühitseti 28. novembril 1994 toimunud rahvusvahelisel oikumeenilisel mälestusjumalateenistusel kõigi parvlaevaga koos hukkunud inimeste hauapaigaks. Seoses sel nädalal algavate uurimistööde algusega viidi täna, 09. juulil reisiparvlaev “Estonia” vraki asupaigal merel läbi mälestuspalvus, mida juhatas piiskop Tiit Salumäe Eestist. Kaasa teenisid Rootsist piiskop emer Tuulikki Koivunen Bylund, Soomest piiskop emer Kaarlo Kalliala ja õp Eija Kalliala ja Lätist piiskop Einars Alpe.

Piiskop Tiit Salumäe luges seoses parvlaev „Estonia“ vraki uuringute algusega palvusel ette Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma pöördumise. Selles meenutas peapiiskop Viilma 26. novembril 1994. aastal laeva hukkumiskohal toimunud palve- ja õnnistamisjumalateenistust, millel  Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Jaan Kiivit pühitses „Estonia“ hukkumispaiga hauapaigaks. „Sellest ajast käsitatakse „Estonia“ laevavraki asukohta ja selle lähiümbrust merepõhjas hauapaigana, kus juba üle veerand sajandi lebab koos uppunud laevaga ka sadu reisijaid ja meeskonnaliikmeid,“ kirjutas Urmas Viilma. Selle paiga hauarahu kaitseb 1995. aasta veebruaris sõlmitud riikidevaheline kokkulepe.

Peapiiskop Urmas Viilma tõdes, et eksistentsiaalsetele küsimustele vapustavate õnnetuste või katastroofide toimumise kohta saab anda vastuse läbi usu prisma: „Kristlik usk kinnitab surma paratamatust, kuid kuulutab ka surma ja kannatuste kaduvust ning elu võitu. Meie usu põhisõnum seisneb surnust ülestõusmise ja igavese elu lootuses.“

Samas tõdes kirikupea, et uskudes elu võidusse surma üle, tuleb praktilistele ja mõistuspärastele küsimustele otsida vastuseid siiski vahendite abil ja võimalusi kasutades, mis on meie kätte teaduse ja tehnika arenedes antud: „Tänapäevaseid tehnilisi seadmeid ja teadmisi kasutades ja „Estonia“ laevavraki juures uuringut korraldades püütaksegi täita teadmatuse lünka. Selleks on saavutatud uuringuteks ka riikidevaheline kokkulepe ja kirikute heakskiit.“

Eesti, Rootsi, Soome ja Läti kirikute juhid on soovinud koostöös uurimist teostavate isikute ja institutsioonidega viia vahetult enne uuringute algust merel läbi mälestuspalvus, et austada „Estonia“ laevavrakiga merre maetute hauarahu, pidada kalliks kõigi lahkunute mälestust ja osutada lugupidamist nende viimse puhkepaiga vastu, selgitas Viilma. „See palvus on armastusavaldus kõigile, kelle teekond jäi 28. septembril 1994 pooleli. Nad ei jõudnud kunagi kohale sinna, kuhu olid teel… Kuid me usume, et nad jõudsid koju – igavesse koju.“

Nelja riigi vaimulikud palusid tänasel mälestuspalvusel lahkunutele Jumala rahu ja igavest õndsust, tänasid Loojat ellujäänute ja päästetute eest ja palusid uurimistöödele Jumala õnnistust ja õnnestumist.

Peapiiskop Urmas Viilma pöördumise tekst eesti keeles (PDF)

Peapiiskop Urmas Viilma pöördumise tekst inglise keeles (PDF)

Peapiiskop Urmas Viilma pöördumise tekst rootsi keeles (PDF)

Peapiiskop Urmas Viilma pöördumise tekst soome keeles (PDF)

Peapiiskop Urmas Viilma pöördumise tekst läti keeles (PDF)