TERVITUSKIRI KOOLIRAHVALE

teadmiste päevaks 1. septembril 2021

Armas koolirahvas – õpilased, üliõpilased, vanemad, õpetajad ja õppejõud!

1. septembril seisavad kõik pered, kus on kooliminejaid, sümboolsel uksel, millest läbi astudes alustatakse teekonda mööda rada, mis kääneldes suundub silmapiiri poole. Horisondil on tulevik. On neid teekäijaid, kellele selle raja algus on mõnest eelnevast aastast tuttav, sest nad on haridusteel käinud juba aastaid.

Eriti pidulik on tänane teadmiste päev esmakordselt kooliteele astujatele. Kuigi see teekond algab ema, isa või mõne teise armsa lähedase käest kinni hoides, on see siiski astumine esimesele iseseisvale rajale. Võime öelda, et siit algabki inimeseks saamise ja kasvamise teekond – elutee.

Kooliteele astujatel tuleb suunata pilk tulevikku ning seada oma teekonnale siht ja eesmärk. Kurb oleks ekselda sihitult. Kui Jumal meid siia maailma sündida lubas, oli tal meie jaoks plaan. Keegi meist ei ela sihi- ega eesmärgita. Meil tuleb see vaid ära tunda.

Kool peab looma tingimused, mis aitavad lapsel ja noorel leida oma elule mõtte. Veelgi mõtestatum on elu, mis ei ole lihtsalt rännak, vaid on palverännak. Palverännakul ei kõnni me kunagi sihtmärgi poole üksi. Palverännuteel kulgeme alati mööda oma eluteed koos Jumalaga.

Läbi kooli, ülikooli, töö- ja pereelu eluteel rännates kulgeme ka koos paljude teiste rännukaaslastega, kellest meil on palju abi ja tuge ja kellele meie ise saame olla toeks. Kui nõnda rändame, olgu meil meeles Jeesuse sõnad: Kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane (Mt 20:26–27).

Kui toimime teadmisega, et oleme ligimese jaoks olemas ja ligimene meie jaoks, võime olla julged teel igavese horisondi poole.

Soovin kõigile õnnistusrikast teadmiste päeva ning viljakat uut kooli- ja haridusaastat!

+Urmas Viilma                                                                         

  peapiiskop

1