Pühapäeva palvesõna
16. pühapäev pärast nelipüha. Tänase pühapäeva teema on: Jumala hoolitsus. Palvesõna ütleb Tallinna Jaani koguduse õpetaja Eve Kruus.
Kasutame oma igapäevases kõnes sageli väljendit „muretsema“. Sellel on mitu tähendust. Kõigepealt tähendab see kellegi või millegi pärast mures olekut. Emad muretsevad, kui lapsed koolist tagasitulekuga tavalisest hiljemaks jäävad. Haigestunud inimene muretseb, kuidas küll tema tööülesanded saaksid täidetud. Õpilased muretsevad, kuidas neil matemaatika kontrolltöö õnnestus.
Muretsemine võib tähendada ka kellegi või millegi eest hoolitsemist. Tavaliselt muretseb koduse majapidamise eest ikka perenaine. Enamik inimesi muretseb eelkõige ikka oma isikliku heaolu eest. Ka millegi hankimist või soetamist nimetatakse muretsemiseks. Paljud noored pered muretsevad endale omaette elamise pärast seda, kui on muretsenud endale lapsed. Uude korterisse püütakse muretseda ka uus mööbel. Kui kõigeks vajalikuks raha ei piisa, muretsetakse endale uus töökoht.
Millised mured on ristiinimesel? Kas nemad muretsevad kuidagi teistmoodi kui mitteristiinimesed? Või ei muretse üldse? Kuidas peaks suhtuma muretsemisse? Tänasel pühapäeval püüame asjasse selgust muretseda pühakirjatekstide abil. Olulisema selle teema kohta võtab ristiinimeste jaoks kokku lause, mis on ära toodud Uues Testamendis: „Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest“ (1Pt 5:7).
Palugem: Kõigeväeline ja armuline Jumal! Tänu Sulle, et Sina meie eest hoolitsed ja annad meile kõik meie eluks vajaliku. Kasvata meie usku Sinu armu ja hoolimisse, sellesse, et Sina märkad, hoolid ja hoolitsed ning annad meile just seda ja just nii palju, kui meile tegelikult on vaja. Kingi tarkust, jõudu ja ustavust täita oma igapäevaseid ülesandeid teha seda, mida meie teha saame ja tegema peame selleks, et kõik see hea, mida Sina meile anda tahad, tõesti ka jõuaks meieni ja meie kaudu ka meie kaasinimesteni, kelle eest hoolitsema Sina meid oled määranud. Õpeta meid märkama, mõistma, hoolima ja hoolitsema, et võiksime saada Sinu tõelisteks lasteks – mitte formaalselt, vaid just meelelaadi poolest, vaimu poolest. Vabasta meie südamed liigsest muretsemisest ja täida need mure asemel rõõmu ja tänuga. Õpeta meid oma rõõmu ja tänu ka välja näitama.