Septembrikuu kirevatest sündmustest leidsid “Kõnetuste” sügishooaja esimeses saates kajastamist ordinatsiooniteenistus Inglise kirikus ning selle sündmuse järelkaja, Tartu Ülikooli usuteaduskonna 30. aastapäev ja teoloogilise hariduse tulevik, samuti peatuti parvlaev Estonia vrakile sukeldumisega seonduval.
Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Mõisaküla koguduse lugu.
Eeloleval pühapäeval, 10. oktoobril toimuval lõikustänupüha jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus tunnustatakse teenekaid kiriku töötegijaid, toetajaid ja vabatahtlikke abilisi. Pidulikul sündmusel antakse üle ka mitmed juba mullu omistatud, kuid seni üle andmata autasud.
Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 6. oktoobril 2021
27.-28. septembrini oli visiidil Tallinnas Luterliku Maailmaliidu (LML) peasekretär Martin Junge. Maailmaliidu, aga ka kiriku rolli kohta ühiskonnas ja usu kohta kristlase elus esitas veebivärava e-Kirik poolt küsimusi Regina Hansen.
Vendluse kuulutaja, itaalia müstik ja pühak Assisi Franciscus on üks olulisemaid isiksusi kiriku ajaloos. Rändjutlustaja ja kerjusmungana hakkas ta kuulutama patukahetsust, vaesust, alandlikkust ja ligimesearmastust. Oma poolehoidjad koondas ta frantsisklaste ehk vähemate vendade orduks, mis tegutseb tänapäevani.
Tänasel Pauluse kiriku esmapühitsemise aastapäeval avati kirikusaalis kaks maali, millel on kujutatud Õnnistegijat. Sünnipäev on ka kunstitööde autoril Aapo Pukil. Kuidas jõudis kunstnik aukartust äratavate kunstitöödeni ja mis on nende tähendus tema enda jaoks, saab lugeda viimasest Pauluse Kirjast. Portreeloo autor on Marek Roots.
Ajalehe „Eesti Kirik“ 29. septembri numbris avaldatud avalikku pöördumist piiskoppide poole seoses kiriku moraaliõpetusega homoseksuaalsetest suhetest arutatakse 5. oktoobri kirikuvalitsuse istungil.
Usuteaduskonna taasavamise 30. aastapäeva konverentsist räägib lähemalt teaduskonna juhataja Urmas Nõmmik ja oma kaht uut raamatut tutvustab Tallinna praost Jaan Tammsalu.
1901. aastal valminud Rapla kirik eristub väljaspool Tallinna asuvatest kirikutest selle poolest, et on väga suur ja kahe torniga. 900 istekohaga kirik mahutab ligi 3000 inimest.
