Meelerahu, hingerahu on meile kõige enam vaja. Sellist rahu, mis “rõõmustab koos rõõmsatega, nutab koos nutjatega”, kelle süda teab isakodu, läheb elust läbi väikse rahusaadikuna, rahutegijana, on elu tulipunktis, tundes ühekorraga rõõmu kui ka valu. See ongi ristiinimese elu.