Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. – Efeslastele 2:19 Kuuendal pühapäeval pärast nelipüha mõtleme Issanda Kristuse pühade apostlite mälestusele ja eeskujule. Mõtleme tööle, milleks Õnnistegija neid läkitas ja ülesandele, mis tänagi veel nende vundamendile rajatud usuhoone – mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise – ees seisab. […]

Viies pühapäev pärast nelipüha meenutab meile, et inimese asi ei ole oma ligimest hukka mõista. Üksnes Jumalal on õigus kohut mõista.

Jumal on armuline Isa. Ta otsib eksinuid, kutsub patuseid enda juurde tagasi ja annab patud andeks. Taevas rõõmustatakse iga üksiku kadunu üle, kes on üles leitud.

Kolmas pühapäev pärast nelipüha toob meieni kutse Jumala riiki. See on nagu elu kõige olulisem kutse peole, mis on saadetud just Sulle. Kuidas sa vastad? Kas üldse märkad seda kutset kogu muu infouputuse ja oma igapäevaste toimetuste keskel?

Teise nelipühajärgse pühapäeva mõtiskluste peateemaks on kadumatud taevased aarded ja teiselt poolt kaduvad ning petlikud maised rikkused.

Nelipühadega tähistame Püha Vaimu läkitamist, esimeste kristlaste ristimist Jeruusalemmas ja kristliku kiriku sündimist (Ap 2). Lõuna-Eestis tuntakse nelipüha ka suvistepühana ning vaimulikult viitab see elukülluse ja haljuse tärkamisele, mille Püha Vaim oma andidega toob.

Enne taevaminemist lubas Kristus oma jüngritele Püha Vaimu ja julgustas neid ootama selle tõotuse täitumist. Kristuse tõotatud Püha Vaim loob kontakti taevasse läinud Issanda ja jüngrite (koguduse) vahele ning peletab hirmu.

Palvepühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, mida tähendab palvetada ja Kristusest kui suurest eestpalvetajast ja palvetamise õpetajast.

Üleskutse Cantate (´laulge´) ja kogu järgnev psalm 98 seovad selle pühapäeva tugevasti ülestõusmise rõõmuaja pühapäevade jadasse. Jumala rahvas rändab Võitja jälgedes tões ja armastuses taeva tõelise rõõmu poole. Pühast Vaimust juhituna võivad kristlased juba nüüd elada siinses kaduvas maailmas taevariigi alamatena.