EELK tunnustab armastatud kirjanikku Leelo Tungalt teeneteristi III järgu ordeniga. Kirik peab oluliseks tema loomingut tervikuna – läbi paljude aastate külvatud headuse seemet.

“Leelo Tungla loomingus on läbivalt esiplaanil helgus, soojus, inimlikkus ja ligimesearmastus, mis katab alati kinni kõik kurja ja vaenuliku. Ilma seda tahtlikult rõhutamata on Leelo Tungal süstinud kõigisse kristluse põhisõnumit headusest, armastusest ja andestamisest,” põhjendas peapiiskop Urmas Viilma ning lisas, et eriti oluline on Tungla sõnum olnud lastele suunatud loomingus.

„“Mulle oli see autasu väga suureks üllatuseks ja olen väga tänulik!“ on Leelo Tungal (73) auhinna üle imestunud,“ vahendab kirjaniku sõnu Õhtuleht. „See on väga kena jutt, mida Viilma on minu kohta rääkinud, aga ma ei oskagi kohe mitte midagi öelda selle auhinna kohta, sest ma üldse ei tea, mida see endast kujutab. Aktiivne kirikus käija ma ei ole, aga eks Taevaisa vaatab ka minu peale sealt ülevalt.”

Möödunud aastal pälvis kirjanik riikliku kultuuri elutööpreemia. Leelo Tungal on enam kui saja raamatu ja vähemalt sama paljude laulusõnade autor, kirjutanud muusikalavastuste libretosid, tõlkinud, julgustanud ja kasvatanud lastest autoreid lasteajakirja toimetajana. Leelo Tungla looming on olnud ka mitmete kiriklike tähtsündmuste saatjaks.

Möödunud aastal kanti Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel Tartu Pauluse kirikus ette kirjaniku abikaasa Raimo Kangro teos „Missa süütult hukkunud eestlastele“. Teksti autor on Leelo Tungal.

Nädala eest kõlas Kaarli Kooli juurdeehituse avamisel õpilaste esituses pidulikult kooli laul Leelo Tungla loodud sõnadele. Kristliku Kaarli Kooli sümboliks on puu, mis kannab head vilja.

Leelo Tungal on loonud ka sõnad Piret Rips-Lauli muusikalisele palvusele „Loomisest lootuseni“ (2018). Heliteost esitati piiblipäeva raames möödunud kolmapäeval, 30. septembril kammerkoor Credo ettekandes Tallinna metodisti kirikus. Muusikateose autor Piret Rips-Laul on meenutanud intervjuus ajalehele Eesti Kirik, et luuletajatest oli tema valik Leelo Tungal, kelle luuletused on alati lauldavalt rütmilised, ja eelnevat mõtet kokkuvõttev kordussalm, mis sobib refrääniks, on kergelt leitav. Viiest Tungla luuletusest sündis muusikaline tsükkel: koraal „Loomine“, ballaad „Patukahetsus“, 19. sajandi tüüpilise rootsi ärkamisaegse kirikulaulu laadis „Tänulaul“, ballaad „Eestpalve“ ja gospellik „Läkitus“.