Kirikutäis tänu piiskop Tiit Salumäe ja Lia Salumäe tööjuubelil

Eile, 4. oktoobril tähistati Haapsalu toomkirikus toimunud piduliku tänujumalateenistusega piiskop Tiit Salumäe 45 aasta täitumist Haapsalu koguduse õpetajana ja tema abikaasa Lia Salumäe 45. aastaopäeva sama koguduse organist-koorijuhina.

Jumalateenistusel pühitsesid armulaua peapiiskop Urmas Viilma koos piiskop Tiit Salumäe ja peapiiskop emeeritus Andres Põderiga. Jumalateenistusel osalesid ka Lääne praostkonna vaimulikud ja piiskopi paljud endised õpilased. Organistid olid Lia Salumäe ja Tuuliki Jürjo ning laulis koguduse segakoorist ja toomkoorist moodustunud ühendkoor Lia Salumäe ja Sirje Kaasiku juhatusel.

Jutluse pidas peapiiskop Urmas Viilma, kes peatus tööjuubelist rääkides Piibli kirjakohal, milles Kristus kutsub enda juurde esimesed jüngrid: kalurid, kes olid jäänud vaatamata rassimisele tühjade kätega, lasid Kristuse sõna usaldades oma võrgud uuesti vette ja said ohtra saagi. Peapiiskop avaldas veendumust, et piiskop Salumäe ja tema abikaasa Lia töö on olnud õnnistusrikas tänu mõlema töökusele ja pühendumisele, kuid eelkõige on see pikk tee olnud viljakas tänu Jumala usaldamisele.   

Kirikuliste ühise osadussöömaaja järel toomkirikus toimunud konverentsi modereeris diplomaat, vikaarõpetaja Kristel Engman, kelle sõnul on lühikonverentsi pealkiri “Kirik ja Jumala armastuse sõnumi kuulutajad“ on leitmotiiv õpetaja Tiit Salumäe ordineerimisjutlusest 5.10.1975.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles tänas avatervituses sõber Tiit Salumäed naljaga pooleks selle eest, et ta on viimased 20 aastat aidanud linna juhtida – tänu tema elutarkadele ja tasakaalukatele nõuannetele on linn teinud mitmeid häid otsuseid. Linnapea lisas, et võlgneb tänu ka Lia Salumäele, sest „Tiit ei oleks piiskop, kui Lia poleks tema naine.“ Aukirjad panuse eest linna arengusse said võrdsena mõlemad.

Ajaloolane Jüri Kuuskemaa rääkis oma ettekandes Osilia (Saare-Lääne) piiskopkonna ajaloost, alustades tõsiasjaga, et praegune piiskop on ilma jäänud selle positsiooniga kunagi kaasnenud ilmalikust võimust, nagu ka suuremast osast valdustest. Tiit Salumäe puhul tõi ta esile, et tema vaimulikuks olemise aja jooksul on üles ehitatud kaks linna pärliks olevat kirikut. Piiskop Salumäe tänas omakorda Jüri Kuuskemaad kirikute ülesehitamise töös osalemise eest ja osutas seejuures ka ajaloolase kingitud õnnistava Kristuse kujule altari kohal.

Tartu Ülikooli usuteaduse ja kirikuloo vanemteadur, kirikuloo professor Priit Rohtmets tõi kuulajateni EELK ja Läänemaa vaimulikkonna 45 aasta peegeldused arhiivimaterjalide põhjal. Oma ettekannet alustas ta omaaegse lakoonilise teatega vaimulikkonnas toimunud muudatusest 24-aastase tulevase piiskopi ja tema 20-aastase abikaasa tööleasumisel. Õpetajaid oli kogu praostkonna peale toona ainult kolm (ranged nõuded vaimuliku kõrghariduse kohta kehtisid õpetajatelke ka nõukogude ajal). Haapsalu Jaani koguduse õpetaja ordineerimistalitus oli sedavõrd erakordne sündmus, et sellel osales umbes 500 koguduseliiget. Muu seas luges Rohtmets ette väljavõtte omaaegsest õpetaja Salumäe sõnalisest aruandest, milles kirjeldatakse kogudust võrdlemisi kriitiliselt ja organisti (Lia Salumäe eelkäija) orelimäng pälvib tagasihoidliku hinde „rahuldav“.

Ajaloolane ja Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialist Ülla Paras andis ülevaate Haapsalu kogudusest ja vaimulikest 20. sajandil koguduse sõnalistele aruannetele tuginedes. Paras nentis, et tema ettekujutus Eesti Vabariigi ajast kui rahulikust ajast ei pidanud sugugi paika – ettekandes kirjeldas ta episoode saksa ja iseteadlikumaks muutunud eesti koguduse vahel särisenud kirglikust olelusvõitlusest, kus rahusobitajaks osutus üllatuslikult tänapäeval pigem luuletajana tuntud Ernst Enno.

Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming maalis publikule pildi Haapsalu toomkirikust keskajal, tõi välja selle eripära teiste kirikute seas ja kummutas muu hulgas müüdi siinsest lossikirikust kui pelgalt Riia toomkiriku provintslikust ja vaesest sugulasest. Tema ettekande jätkuks kirjeldas Jüri Kuuskemaa, kuidas kirikut võiks tulevikus veelgi täiustada ja tegi seejuures mitmeid praktilisi ettepanekuid nii linnapeale kui ka renoveerimist juhtivale Kaire Toomingule. Konverentsi lõpetas paneelvestlus kõigi konverentsil ettekande teinutega.