Kirikute tähelepanu keskmes on loodu(s)hoidlik eluviis

Kirikute tähelepanu keskmes on loodu(s)hoidlik eluviis

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) korraldas 16. juunil Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses seminari „Armastame loodu(s)t“. „Armastame loodut“ on EKN-i 2020. aasta aastateema ning käesoleval aastal on juba toimunud ning on eelolevatel kuudel toimumas veel mitmeid sellele teemale pühendatud sündmusi.

Eesti loodus (Riigimetsa Majandamise Keskuse Facebooki leht)


Seminaril ettekande pidanud Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul on meie igapäevaharjumustes palju sellist, millest on võimalik loobuda, ilma midagi olulist ära andmata. Näiteks saame asendada rahvusvahelised koosolekud videokoosolekutega või jätta muru natuke pikemaks. „Meil on hästi palju ruumi ümber mõelda, kas sellised loobumised on üldse loobumised. Need võivad olla hoopis rikastavad kogemused. Siin on usul ja filosoofial hästi suur roll – aidata meie harjumusi ümber mõtestada. Igasugune altruism annab tegelikult meile alati tagasi,“ lausus riigipea.

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere käsitles oma ettekandes „Loodushoid ja teadus“ meie praegust keskkonnaolukorda ja kliimamuutuse küsimusi. „Tuumikküsimuseks, mida kaasajal teadlased küsivad, kui nad küsivad loodushoiu kohta, ei ole enam see, kas tuleb kaitsta üksikuid liike inimese eest või tuleb kaitsta inimesi looduse pealetungi eest. Nad küsivad hoopis muid küsimusi ja püüavad aru saada, kuidas on õige asju nii ajada, et inimesed ise tahaksid käituda jätkusuutlikult ja nii, et loodus jääks inimkonna sõbraks. Need küsimused algavad sellest, et küsimused, mida teadlased küsivad, ei huvita enamust inimesi. Aga teadlasi peab huvitama see, mida inimesed ja ühiskond tahaksid küsida,“ ütles akadeemik Soomere.

„Loodu vajab inimest, et kasvada ja täiendada oma loomust,“ märkis EKN-i asepresident piiskop Philippe Jourdan oma ettekandes „Loodu ja teoloogia“. „Inimene on kutsutud töötama ning maailm kasvama inimese abiga. Seetõttu loodushoid ei saa seisneda ainult inimese poolt põhjustatud kahjude kõrvaldamises, vaid ta on reaalselt maailma loomuse täiendamine. Ta ei ole maailma rikutuse parandamine, ta on maailma täielikumaks muutmine. Inimene ja maailm kasvavad koos ning on igavesti omavahel seotud. Ökoloogia või loodushoid ei saa olla negatiivne (inimene hävitab maailma, ilma inimeseta maailm oleks paremas seisundis). Peame hoiduma teatud negatiivsest ökoloogiast, mis on praegu üsna levinud ning on sügavalt vastuolus kristliku maailmavaatega ja Piibliga.“

Euroopa Baptistiföderatsiooni asepeasekretär Helle Liht rääkis Euroopa kirikute koostööst loodushoiu teemal ning andis ülevaate Euroopa Kristliku Loodu(s)hoiu Võrgustiku tegevusest. „Teine väga oluline kirikute ja koguduste koostöö osa on ’Loodu aja’ juurutamine kirikuaasta kalendrisse,“ ütles Liht. „’Loodu aeg’ on tinglik nimetus perioodi kohta, mil koguduste jumalateenistused, piiblitunnid ja palvused ehitavad ja täiendavad seda teolooglist raamistikku, mis vormib koguduste liikmete usku ning on erinevate praktiliste algatuste vundamendiks. Et meie usk motiveeriks meie tegusid, ja meie teod väljendaksid meie usku.“

EKN-i asepresident pastor Meego Remmel tutvustas EKN-i avaldust „Armastame loodu(s)t“, mis võeti vastu sama päeva hommikul toimunud EKN-i töökoosolekul. Järgnevalt EKN-i avalduse tekst:

Eesti Kirikute Nõukogu avaldus „Armastame loodu(s)t“

Eesti Kirikute Nõukogu on mures ökoloogilise olukorra pärast maailmas. Samas otsime võimalusi praktiliseks koostööks kristlike konfessioonidega. Ökoloogilised teemad ning ühine mure loodu olukorra pärast ühendab kristlasi aina rohkem nii mõtte- kui elulaadis.

Keskkonnasäästlik ja roheline mõtteviis on ülimalt aktuaalne. Tänu sellele pakub looduhoid häid võimalusi dialoogiks laiemalt, ka kirikukaugete inimestega.

Antud teemavaldkond on hea kokkutulemise ja koostöö võimalus ka kiriku ja teaduse vahel. Ühelt poolt vajavad kirikud Jumala kingitud loodu paremaks hoidmiseks kindlasti teadlaste abi, kellelt saada täpsemat teavet looduse tervisliku seisundi kohta ja kellega konsulteerida efektiivsete loodushoiu meetodite osas. Teisalt saavad kirikud teadlaste kõrval meelde tuletada, et puhtalt tehnoloogiaga me ökoloogilist kriisi ei lõpeta, vaja on ka inimkonna mõtteviisi ja suhtumise muutumist.

Me armastame loodu(s)t, kuna selle Loojaks on Jumal, kes on armastus ja kutsunud meidki armastama.

Me parandame meelt, kuna oleme patuste inimestena eksinud Jumala ja tema loodu vastu, kahjustades nii oma loomispärast olemist kui ka suhet Looja ja kogu looduga.

Me hoiame loodut, kuna Looja on usaldanud selle meie kätte, et me selle eest tema tahte järgi hoolt kannaksime.

Me teadvustame, et kuna Kristuses võetakse kokku kõik, mis on taevas ja maa peal, on meie missioon siin maailmas olla jumalanäoline uus loodu, kes kannab hea majapidajana hoolt kõige eest, mis kuulub algselt ja viimselt Jumalale.

Me kutsume Jeesust järgides õppima ja õpetama head loodu(s)hoidlikku eluviisi.


Enne seminari algust tervitas seminaril osalejaid maestro Arvo Pärt (foto: Urmas Roos)

Seminar on järelvaadatav Postimehe portaalist – https://arvamus.postimees.ee/6995621/eesti-kirikute-noukogu-seminar-armastame-loodu-s-t-arvo-pardi-keskuses-laulasmaal