Kirikutuur: Suure-Jaani Johannese kirik

Arvatakse, et Suure-Jaani kirik oli valmis juba 13. sajandi
teisel poolel. Kiriku kaitsepühaku, evangelist Johannese järgi sai 17. sajandil
nime kogu siinne ümbruskond.

Keskaja märkideks pühakojas on võidukaar, kiriku lääneküljel
paiknev roosaken ja pikad sihvakad terava kaarega aknad. Säilinud on ka keskaegsed
müürikäigud, tutvustab kirikut Suure-Jaani Johannese koguduse õpetaja Hedi Vilumaa. Aastakümneid tagasi kiriku eeskotta varjule toodud rõngasristilt leiame nime Anne Rätsep, aastanumbri 1598 ja pesukurika. Legend räägib, et kohalik pesunaine hooldas katkuaastatel haigeid, kuid ise ei haigestunud. Selle risti panid kohalikud inimesed vaprale, ennastsalgavale ja kartmatule naisele tänutäheks.

Orel on üle aegade hästi säilinud ja seda peetakse orelimeistrite
Kriisade üheks paremaks tööks, lisab koguduse organist Merike Saaremets.

ERRi saatesari “Tähendamisi” on valminud Eesti Kirikute Nõukogu toel. Sarja
tsüklis “Kirik keset küla” teeb ringkäigu Eestimaa pühakodades
saatejuht-toimetaja Aivi Parijõgi.

Kiriku ajaloo ja koguduse tegemistega saab lähemalt tutvuda: suure-jaani.eelk.ee ja facebook.com/EELK-Suure-Jaani-kogudus