Kullamaa kirikutorni tipus säravad taas tornikuul ja rist

Restaureeritud rist ja taastamiseks liiga lagunenud vana tornikuul pühitseti möödunud laupäeval enne 48-meetrise torni otsa tõstmist kirikus. Kullatud kuuli sisse pandi kapsel ajalehtede, dokumentide ja müntidega. Seejärel tõsteti see torni tippu ja seati paika, misjärel paigaldati ka sellele kinnituv rist.

Kullamaa kirikutorni munasse 6.06.2020 paigaldatud dokument (Tiit Salumäe)

„Kirikut on ehitatud ka rasketel aegadel. Täna oleme ühe sellise sündmuse tunnistajad,” ütles piiskop Tiit Salumäe. „Tornil ja ristil on sõnum iga ajastu inimestele. Oleme viimaste kuude jooksul saanud kinnistuse, et elu võib kiiresti muutuda ja siis vajame seda, mis on püsiv igavesti. Selleks on Jumala Sõna ja usk. Kullamaa kirik on olnud selle paiga kaitse ja palvekoda palju sajandeid.“

Esimest korda tõsteti rist Kullamaa kiriku torni 1869. aastal. Piiskop Salumäe meenutas, et kellatorni valmimisele aitasid tookord kaasa õpetaja Paul Eberhard, koguduse köster Johannes Bernhard Hirsch, Karl Bleimann, Jüri Einberg. Jüri Habermann, Adam Kelmann, Karel Pifling ja Voldemar Thomson.

1932.a. kiriku ja tornikiivri remondi käigus leiti tornikiivrist kiri: „Aastal 1869 juulikuu 19. päeval. Tahan mina mõne sõna selle aasta ajast kirjutada. — Kõik selleaegne elu oli täis häda. — Mõisnikud tahtsid väga kallist renti. — Nälga ja häda ja loomade haigust ja surma oli väga palju. Kõik selleaegne elu oli täis häda. Seda nuppu ja torni on teinud Päri vallas, Loosi peres meister Karl Bleimann, Karel Pifling, Jüri Habermann ja Jüri Einberg. Head tervist tuleva põlve rahvale soovides lõpetan mina oma kirja, ehk meie küll muld ja põrm oleme, kes teile seda mälestuseks jätame. Siiski võib see kiri teile meiteid haua põhjast meelde tuletada“.

Tiit Salumäe märkis, et risti ja kuuli taaspaigaldamine toimub püha Norberti Magdeburgi peapiiskopi (+1134) mälestuspäeval. 1080. a Reinimaal krahvide soos sündinud, peamiselt Prantsusmaal ja Saksamaal tegutsenud, kloostreid rajanud ja kirikuelu reforminud Magdeburgi peapiiskopi töö oli  suur õnnistus, ütles Salumäe. Pühakuks kuulutati ta 1582.a paavst Gregorius XIII poolt.

Salumäe avaldas tunnustust suure töö ette võtnud Kullamaa Püha Johannese kogudusele ja tornikiivri renoveerimistööd teinud Juhan Kilumetsale firmaga „Rändmeister OÜ“, samuti loetles ta tänuga neid, kes ettevõtmist rahaliselt toetasid: Muinsuskaitseamet, EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus, Raahe sõpruskogudus (Soome) ja paljud annetajad.

Piiskop Salumäe viitas oma kõnes ka piiskop Einar Soone sõnadele Kullamaa koguduse 650. aastapäeva jumalateenistusel 2014. aastal: „Kullamaal on tegutsenud mitmed tuntud kiriku teenijad ja kultuuri kandjad. Nii võime ajaratast edasi veeretada tänaste tegijateni välja. Katkematu järjepidevus, ühest põlvkonnast teise antakse edasi kristlikke väärtusi. Hoitakse vanavanemate usku oma aja vormis ja vagaduses. Iga liige on siis usus tugev, kui ta on ühendatud Kristuse armuvahenditega. Nendeks vahenditeks on jumalateenistus, on püha armulaud, palve, õnnistus.“

Salumäe soovis omalt poolt Kullamaa rahvale Jumala õnnistust kogudusele nii olulisel päeval ja lootust, et Kristuse arm ja halastus puudutaks siinseid inimesi ikka enam ja enam ning innustaks neid armastustegudele, Jumalale kiituseks ja auks ja rahvale õnnistuseks.