Täna on apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päev ehk viilipipäev

El Greco. Püha Filippus

Pühast Filippusest ja pühast Jaakobus Nooremast – nagu enamikust Jeesuse apostlitest – on väga vähe teada. Mõlemat nimetatakse kõigis apostlite loeteludes (Mt 10:3, Mk 3:18, Lk 6:14–15, Ap 1:13), Filippust alati viiendana ja Jaakobust üheksandana. Olemasolevatel andmetel surid mõlemad mehed märtrisurma.

Kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa on kirjutanud:

„Viilupi-, viilipi- ehk vilpusepäev on rahvakalendris pärast reformatsiooni üsna unustatud. Seda paremini on asjaga kursis kirikukalender, kust leiame sissekande: 3. mai, apostlite Filippuse ja Jaakobuse püha. Täpsustada tuleb, et Jaakobuse-nimelisi apostleid oli kaks: Jeesus Kristuse tädipoeg Jaakobus Vanem (kelle päeva meie rahvakalender 25. juulil jaagupipäevana tähistab) ning „Issanda vend“, Kristusega välimuselt äravahetamiseni sarnane Jaakobus Noorem, Jeruusalemma esimene piiskop. Praegu on neist päevakangelaseks Jaakobus Noorem. Miks ta apostel Filippusega paaris esineb, ei tea minu käsutuses olev kirjavara öelda. Filippus olnud pärit Betsaidast Geneetsareti järve äärest, sealt pärinevad ka neli enne teda apostliks kutsutud meest. Pärast Jeesuse ristisurma levitanud Filippus 20 aastat Sküütias ristiusku. Siis olevat paganad ta kinni võtnud. Marsi kuju ette tirinud ja tahtnud teda ohverdama hakata. Äkitselt roninud sammast pidi alla mürgise hingeõhuga lohe. Tema hingusest surnud Marsi preestri poeg ja kaks tribuuni, kelle sulased Filippuse kinni olid võtnud. Ülejäänud pealtvaatajad ja Filippuse kiusajad tundsid end haiglasena. Filippus aga teatas, et kui linlased ebajumala Marsi kuju maha lõhuvad ja ristimärgi vastu võtavad, siis tahab ta haiged terveks teha ja surnud uuesti ellu äratada. Hädalistel polnud muud valikut, kui Filippuse peale lootma jääda.

Nõnda, nagu Filippus lubas, ka juhtus. Seega sündis üks järjekordne kristlik kogudus. Filippusel olnud kaks (või neli) selgeltnägijast tütart, kes papaga kõikjal kaasas käisid ja oma andi kristluse kasuks tarvitasid. Sküütiast läks Filippus tütardega Hireapolisse Sealgi läinud kõik üsna kenasti, kuni 87-aastane mees tundis oma viimset tunnikest seitsme päeva pärast kätte jõudvat. Siis laskis ta oma piiskopid ning preestrid kokku kutsuda ja luges neile õpetussõnu peale. Seejärel oli Filippus oma Issanda juurde minekuks valmis. Kohale saabusid paganad, kes apostli risti lõid nagu tema õpetajagi. „Nii lõpetas ta õndsalt oma elu,“ ütleb seepeale kuldlegend. Hiljem maetud tütredki isa kõrvale.

Üks muistne kirjamees aga väidab, et Filippust ei löödudki risti ega pillutud sealjuures kividega Hierapolises, vaid lasti rahumeeli vanaduse kätte ära surra Cesareas, kuhu ta koos kolme tütrega maeti. Ja ikkagi tõi ta valgust „paganarahvastele, kes otsekui pimeduses märatseva mere kaldal istusid“. Kunstis esineb Filippus renessansini noore ja habemeta mehena, hiljem eaka habemikuna: kellel kuni kolm tunnuseset eristamiseks muudest apostlitest: rist, kivi ja lohe. Rembrandtki on pühendanud Filippusele ühe oma maalidest. Eesti rahvas aga on saanud apostli auks sellise ilusa eesnime nagu Lepo ja perekonnanimed Lipp, Lippus, Leps, Vilbiks, Vilepill. Nii kinnitab Eduard Rajandi „Raamatus nimedest“ (1966). Seega tuleb viilipipäeval tervitusi jagada mitte ainult Viilupitele, vaid ka Lippmaadele.


Jusepe de Ribera. Jaakobus noorem

Teine päevaline on käivitanud nimerea Jakov, Jankel, Jaagup, Jaak, Jaska, Jaaska, Jaakson, Jakobson, Kaup, Kauba. Naisenimedest on kodune Liina prantsuse Jacqueline taandatav samale Jacobuse ehk Jaakobuse nimele. Isikunimedest on laiema kõlapinnaga kahe kihelkonna – Viru- Jaagupi ja Pärnu- Jaagupi – pühendatus apostel Jaakobusele. Paraku ei tea ma öelda, kas nende kihelkondade kirikud olid algselt pühitsetud Jaakobus Vanemale või Jaakobus Nooremale. Apostel Jaakobus Nooremaga on arusaamatusi õhtumaa ja ida kristlastel. Kreeka-katoliku kirikuisad tõlgendavad Piiblit nii, et apostel Jaakobus, Alfeuse poeg (Mt 10:3), ja Jaakobus, Issanda vend (Mt 13:5; Pauluse kiri galaatlastele 1:19), on erinevad isikud. Õhtumaa kirikuisad jällegi on arvamusel, et mõlemad mehed on üks ja seesama isik. Kirikuvõõrale inimesele võib tunduda kummastav, et Jeesus Kristuse 12 jüngri suhtes pole täit selgust, kes, kus ja millal tegutses. Paraku on andmed lünklikud ja vastukäivad.

Vanadel altaritel, kus kõigi 12 jüngri kujud, võib Jaakobus Nooremat ära tunda kas sarnasuse põhjal Jeesus Kristusega või iseäraliku kaika järgi. Kaigas, mis ülalt laiaks läheb, on kalevivalmistaja tööriist, roobits, millega kalevivalmistajad vannis villa segasid. Jaakobus ise ei tegelenud kalevivalmistamisega. Küll aga olevat ta selle riista mõju omal nahal tunda saanud. Ja õige valusasti. Oma elu viimase jutluse Jeruusalemma rahvale pidanud Jaakobus Noorem templi katuselt. Teda olevat kästud kristlust siunata, tema aga ülistas Jeesuse ülestõusmist. Seepeale tiriti ta templi katuselt alla ja vemmeldati surnuks esimese kättejuhtuva kaikaga, milleks osutus kalevitegija roobits. Asjaolude sellise kokkulangemise tõttu peavad kalevivalmistajad Jaakobus Nooremat oma patrooniks. Kuna meil Tallinnas kalevit ei valmistatud, rätsepatsunfti aga kuulusid kalevivanutajad, pidid meie rätsepad 3. mail (kehtiva kalendri järgi 1. mail -toim.) läitma küünla eeskostja auks ning tellima ka missa. Nimepäevalised võisid piirduda küünlaga.“

1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Selle päeva tähistamine sai alguse juba 1862. aastal – Ameerikas Chicagos. Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega ja see oli üks olulisi riigipühi. Nüüdseks ei tähistata Eestis 1. maid enam töörahva solidaarsuse pühana, kuid püha ja ühtlasi ka vaba päev on jäänud. Püha ise on saanud nimetuseks kevadpüha.

Allikas: Eve Kruus, Tallinna Jaani koguduse Facebooki leht ja www.miksike.ee/documen…/main/lisa/pidu/teised/viilupipev.htm