“Piibel peaks olema värske. Just seda nimetab Marju Lepajõe pühale Hieronymusele iseloomulikuna. Eestlastel on olnud väga hea tõlge ligi kolmsada aastat, ja seda lihtsalt “parandada” pole põhjust. Uuel on mõte ikkagi siis, kui ta mõjub kosutavalt, nagu värske, hästi lõhnav tuulehoog.”

Tsitaat kuulub teoloogiadoktor Toomas Paulile, kes tegi ettekande 30. septembril, tõlkijate kaitsepühaku Hieronymuse surma-aastapäeval, mil kirjutati alla uue eestikeelse Piibli ilmumiseks 19 aasta pärast. Toomas Pauli ettekande avaldas tänane, 07.10. ilmunud ajaleht Eesti Kirik.

“Tegemist on väga suure ja delikaatse etevõtmisega,” ütles teoloogiadoktor Toomas Paul alustuseks. Kuivõrd eestlastel on omakeelne Piibel olnud sajandeid, on see tuntavalt mõjutanud meie kirjakeelt ning ositi on see usklikel inimestel südames ja peas. Tuleb ka arvestada, et uus tõlge hakkab käibima paralleelselt praegusega. “Uus peab olema kordades parem!” rõhutas Toomas Paul.

Teoloogiadoktor meenutas samas, et ka puha Hieronymuse tõlge ei tulnud tühjale kohale ja pidi tõrjuma seniseid tõlkeid ladina keeled. See pääses täielikult mõjule alles paarsada aastat hiljem.

Samuti tõdes Paul, et kui heita pilt Piibli tõlkimise ajaloole, võib näha teatud mustreid. “Tõlkijateks ei ole olnud suvalised mehed, vaid lisaks vältimatule haridusele ja keelteoskusele ning intellektuaalsetele võimetele on määrav ka teatud iseloomutüüp või loomus,” ütles ta. “Piiblit on tõlkinud reeglina eraklikud fanaatikud, kel pole sageli olnud iseloom kõige leplikum – puha Hieronymus oli üsna konfliktne tegelane.” Reeglina olid nad ka mungad või pikkamisi isepäi tegutsejad. Toomas Paul tõdes, et Piibli tõlkimine on nii spetsiifiline (elu)töö, et seda suudab – ja üpris harva – teha vaid üks või kaks meest, kes teineteist täiendavad. Teoloogiadoktori sõnul on vältimatu, et Jumal ärataks mõne noore ja andunud teoloogi seda tööd tegema ja et aastatepikkune pingutus kannaks ka head vilja: “Tahaks loota, et eesti Hieronymus(t)el õnnestub tõlge nii suurepäraselt, et järgnevatel sajanditel pole enam vaja mud kui välja vahetada üksikuid sõnu, mille tähendus on muutunud.”