Tiit Pädam: kirikus ei kuulu kroon haigusele

Üle maailma leviv pandee­mia puudutab otseselt ka kirikuid. EELK Stockholmi koguduse õpetaja Tiit Pädam kirjutab ajalehes Eesti Kirik, et inimeste tervis ja selle kaitsmine on kahtlemata oluline ka kristlastele. Ometi leiab ta, et järgmisteks haiguspuhanguteks valmistudes võiks mõelda teenistuste keelustamise asemel alternatiivina eestpalvele, mis kannaks sõnumit, et corona, kroon, kirikus ei kuulu haigusele ja samas hoi­aks ka inimeste vaimset, füü­silist kui sotsiaalset tervist. 

Tiit Pädam (Foto: ajaleht Eesti Kirik)

Tiit Pädam, kes ise teenib ühte EELK väikest kogudust väljaspool Eestit asuva piiskopkonna territooriumil, kus samuti jumalateenistused ära keela­ti, keskendub kirjutises jumalateenistuste keelustamisele Eestis, mis toimus möödunud kevadel Eesti valitsuse ot­susega ja Eesti Kirikute Nõukogu nõusolekul. Vaimulik meenutab, et EELK pea­piiskop saatis vaimulikele ja kogudustele 13. märtsil välja konsistooriumis heaks kiidetud korraldused: „… Sellega seoses tuleb kõik avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud ini­meste kogunemised kuni uute juhisteni või eriolukorra lõpu­ni lükata edasi või ära jätta. … Palun lugeda korraldusi tähelepanelikult ja võtta see kogudustes kohustuslikus korras täitmiseks“.

Tiit Pädam märgib, et ei soovi oma kirjutises Eesti valitsuse ega kirikujuhtide otsuseid kritiseerida, küll aga püüab vaimulik arutleda küsimuse üle, kas jumalateenistuse keelustamisele võiks olla ka alternatiivi. „Mind ajendas vaimuli­kuna kirjutama mõte, kas keelamisotsusele on peale kuuletumatuse ka eklesio­loo­­gilisi alternatiive ning kas jumalateenistuste ärajät­mine on kooskõlas minu ame­tivandega. Ning kas tervise hoidmine on piisav põhjus ühisest Jumala teenimisest loobumiseks,“ kirjutab Tiit Pädam. 

Ehkki tänu veebijumalateenistuste on kristlastel olnud võimalik teenistustest osa saada, ei saa selline vorm asendada ini­mes­te kogunemist ühiseks Jumala teenimiseks, on vaimulik veendunud ja probleem pole ainult füüsiliste vajaduste eiramises, mida seni on rõhutatud. „Kristlased nagu muudki inimesed on vaimulike, füü­siliste ja sotsiaalsete vaja­dustega ja nende pikaajaline eiramine loob tasakaalutust ning kahjustab inimest tervi­kuna,“ ütleb Pädam.

Vaimulik juhib tähelepanu sellele, millise tähenduse jumalateenistuse üle otsustajad sellele annavad: „Kui jumalateenistus on lihtsalt üks paljudest kirikli­kest kogunemistest, siis ei tekita jumalateenistuste keelus­tamine probleeme, kuid kui jumalateenistusel on ka õndsuslooline ja eshato­loo­giline tähendus, siis ei ole keeld ja sellele allumine ise­enesestmõistetavad.“

Tiit Pädam pakub järgmisteks haiguspuhanguteks valmistumisel lahenduseks kogu kiriku ajaloo vältel tuntud eestpalvet, leides, et on kiriklikult ja teo­loogiliselt suur vahe, kas kirikud keelustavad täie­likult kogudustes jumala­teenistuste pidamise või lase­vad igas koguduses väike­sel koguduseliikmete hul­gal igal pühapäeval kogu krist­laskonna eest kokku tulla.

***

Kommentaar: sisuliselt rakendati pakutud lahendust ka eelmise koroonakriisi ajal. Nii näiteks toimusid eriolukorra piirangute ajal kirikutes peapiiskopi poolt avalikult välja kuulutatud palvepäevad. Kuna keelatud olid avalikud jumalateenistused, aga kirikud olid ka eriolukorra piirangute ajal avatud, oli võimalus ohutusnõudeid järgides ka väiksemate rühmade kogunemiseks ja eestpalvete korraldamiseks.


Loe lisa: