Tiit Pädam: kirikus ei kuulu kroon haigusele
Üle maailma leviv pandeemia puudutab otseselt ka kirikuid. EELK Stockholmi koguduse õpetaja Tiit Pädam kirjutab ajalehes Eesti Kirik, et inimeste tervis ja selle kaitsmine on kahtlemata oluline ka kristlastele. Ometi leiab ta, et järgmisteks haiguspuhanguteks valmistudes võiks mõelda teenistuste keelustamise asemel alternatiivina eestpalvele, mis kannaks sõnumit, et corona, kroon, kirikus ei kuulu haigusele ja samas hoiaks ka inimeste vaimset, füüsilist kui sotsiaalset tervist.
Tiit Pädam, kes ise teenib ühte EELK väikest kogudust väljaspool Eestit asuva piiskopkonna territooriumil, kus samuti jumalateenistused ära keelati, keskendub kirjutises jumalateenistuste keelustamisele Eestis, mis toimus möödunud kevadel Eesti valitsuse otsusega ja Eesti Kirikute Nõukogu nõusolekul. Vaimulik meenutab, et EELK peapiiskop saatis vaimulikele ja kogudustele 13. märtsil välja konsistooriumis heaks kiidetud korraldused: „… Sellega seoses tuleb kõik avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud inimeste kogunemised kuni uute juhisteni või eriolukorra lõpuni lükata edasi või ära jätta. … Palun lugeda korraldusi tähelepanelikult ja võtta see kogudustes kohustuslikus korras täitmiseks“.
Tiit Pädam märgib, et ei soovi oma kirjutises Eesti valitsuse ega kirikujuhtide otsuseid kritiseerida, küll aga püüab vaimulik arutleda küsimuse üle, kas jumalateenistuse keelustamisele võiks olla ka alternatiivi. „Mind ajendas vaimulikuna kirjutama mõte, kas keelamisotsusele on peale kuuletumatuse ka eklesioloogilisi alternatiive ning kas jumalateenistuste ärajätmine on kooskõlas minu ametivandega. Ning kas tervise hoidmine on piisav põhjus ühisest Jumala teenimisest loobumiseks,“ kirjutab Tiit Pädam.
Ehkki tänu veebijumalateenistuste on kristlastel olnud võimalik teenistustest osa saada, ei saa selline vorm asendada inimeste kogunemist ühiseks Jumala teenimiseks, on vaimulik veendunud ja probleem pole ainult füüsiliste vajaduste eiramises, mida seni on rõhutatud. „Kristlased nagu muudki inimesed on vaimulike, füüsiliste ja sotsiaalsete vajadustega ja nende pikaajaline eiramine loob tasakaalutust ning kahjustab inimest tervikuna,“ ütleb Pädam.
Vaimulik juhib tähelepanu sellele, millise tähenduse jumalateenistuse üle otsustajad sellele annavad: „Kui jumalateenistus on lihtsalt üks paljudest kiriklikest kogunemistest, siis ei tekita jumalateenistuste keelustamine probleeme, kuid kui jumalateenistusel on ka õndsuslooline ja eshatoloogiline tähendus, siis ei ole keeld ja sellele allumine iseenesestmõistetavad.“
Tiit Pädam pakub järgmisteks haiguspuhanguteks valmistumisel lahenduseks kogu kiriku ajaloo vältel tuntud eestpalvet, leides, et on kiriklikult ja teoloogiliselt suur vahe, kas kirikud keelustavad täielikult kogudustes jumalateenistuste pidamise või lasevad igas koguduses väikesel koguduseliikmete hulgal igal pühapäeval kogu kristlaskonna eest kokku tulla.
***
Kommentaar: sisuliselt rakendati pakutud lahendust ka eelmise koroonakriisi ajal. Nii näiteks toimusid eriolukorra piirangute ajal kirikutes peapiiskopi poolt avalikult välja kuulutatud palvepäevad. Kuna keelatud olid avalikud jumalateenistused, aga kirikud olid ka eriolukorra piirangute ajal avatud, oli võimalus ohutusnõudeid järgides ka väiksemate rühmade kogunemiseks ja eestpalvete korraldamiseks.
Loe lisa:
- Tiit Pädam “Kroon kirikus”, Eesti Kirik 21.10.2020
- Kaido Soom “Koroona eriolukord ja kiriku toimetulek”, Eesti Kirik 21.10.2020
