Täna on Fanny de Siversi 100. sünniaastapäev

26. oktoobril oleks Pärnust pärit pariislanna Fanny de Sivers saanud 100-aastaseks. Eesti soost esseisti ja tõlkija huviks oli eesti keele uurimine, kristliku vaimupärandi edasiandmine kodumaa eestlastele ning evangeeliumi sõnumi mõtestamine. Tema vaimse pärandi on nelja raamatusse kokku kogunud teoloogiadoktor, Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob.

Täna, 26. oktoobril kell 15 on palvus Metsakalmistul kirjanike uues osas Fanny de Siversi haua juures. Palvuse viib läbi isa Igor Gavrilchik; kell 18 on missa Peeter-Pauli kirikus. Pühitseb piiskop Philippe Jourdan; kell 19.30 on samas ansambli Vox Clamantis kontsert ‘’Ühelt kaldalt teisele’’ (piletitega).

Neljapäeval 29. oktoobril kell 18 esitletakse Tallinna Jaani kirikus kaht viimast köidet Fanny de Siversi kogutud teostest, mille on kokku pannud teoloogiadoktor, Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob. Fanny de Siversi tekstide põhjal koostatud lavakava kannavad ette Mare Peterson, Johanna Aus, Erik Richard Salumäe ja Lembit Peterson. Musitseerib organist Ene Salumäe.

„Mul ei ole Fanny de Siversiga olnud isiklikku kohtumist. Kuid olen temaga kohtunud tema kirjutiste kaudu,“ ütleb ajalehes Eesti Kirik ilmunud artiklis raamatute koostaja Arne Hiob. „Mulle ei meenu ühtki kohta tema teostest, millega ma nõus ei oleks või millele kipuksin vastu väitlema. Ta kõneleb mõistusele ja intuitsioonile, avades vaikselt tunnetust kõr­ge­ma suunas. Ta ei kritiseeri kristlust, nagu moeks on muu­tu­nud,“ räägib vaimulik sellest, mida kirjanik on talle andnud. 

Möödunud aastail ilmusid Fanny de Siversi kogutud teoste kaks esimest köidet: „Kogu mu elu on advendiaeg“ ning „Inimeste ja loomade maailm“

29. oktoobril tuleb Tallinna Jaani kirikus esitlusele raamatusarja kaks viimast köidet.  Arne Hiob tutvustab teoste sisu: „Kolmas köide kannab pealkirja „Vaatlusi maailmale Pariisist“ ning koosneb artiklitest, millest suur osa ilmus Rootsi väliseestlaste häälekandjas. Neist lugudest ilmneb autori kohta vähem tuntud ja üllatavgi pilt: Prantsusmaa poliitika ja olme, Pariisi kunstinäitused jne. 

Neljanda köite tiitel „Evan­geeliumiga maailma teedel“ üritab tabada Pariisi nais­filosoofi kogu eluteed inime­sena, kristlasena, esseistina, keele- ja kirjandusteadlasena, loo­ma­armastajana ja paljude sõbrana. Selles köites ilmuvad taas ka Markuse ja Johanne­se evangeeliumide tõlked ja kom­­men­taarid. Esimene nen­dest trükiti omal ajal defekt­sena, kuna veerand kommen­taa­rist jäi välja. See viga sai nüüd parandatud. Viimane osa sellest köitest sisaldab kir­jan­duse ja kirjanduslike mõtte­rän­nakutega seotud küsimusi. Lisa­osasse on paigutatud meie­isa­palve kommentaar „Mono­loog vastu hommikut“.“ Raamatud on välja andnud kirjastus Gallus.

Fanny de Sivers (neiupõlvenimega Isak) sündis 26. oktoobril 1920 Pärnus ja õppis Tartu Ülikoolis romaani keeli ja kunstiajalugu.

Abiellumise järel Hans-Georg von Siversiga lahkus ta 1941. aastal koos baltisakslastega Saksamaale. Tema abikaasa langes sõja lõpus.

1949. aastast elas ta Prantsusmaal, kus töötas alguses tõlgi ja sekretärina riigiasutustes. Olles lõpetanud Tartus alustatud ning Würzburgis ja Pariisis jätkatud keeleõpingud doktorikraadiga Lundi ülikoolis, töötas ta 1964–1986 keeleteadlasena Prantsuse Riiklikus Uurimiskeskuses.

Eestis sai Fanny de Sivers tuntuks säravate artiklitega erinevates väljaannetes, mis ilmusid alates 1980nda­te aastate lõpust. Esmakordselt käis ta kodumaal 1993. aastal 1993–1994. aastani oli ta Tartu Ülikooli külalisõppejõud.

Fanny de Sivers elas üle kuuekümne aasta Prantsusmaa pealinnas, kuni surmani 22. juunil 2011. Ta maeti Tallinna Metsakalmistule.


Loe lisa: