Hingehoiutelefonile helistajate mured on tõsised

Üle kolme kuu töös ol­nud üleriigilisele hinge­hoiu­tele­fo­nile 116123 helistatakse kõige enam üksinduse ja ärevuse tõttu. Telefoni hõivatus ületab esialgseid ootusi.

17. juunil alustanud üleriigilise hingehoiutelefoni üheks tõuke­jõuks oli, et hädaabikeskus hak­kas koroonakriisi ajal saama kõnesid inimestelt, kes tahtsid lihtsalt rääkida oma muredest ehk puudus sekkumist nõudev probleem. Sotsiaalministeeriumi poolt kriisiabi korras aas­ta lõpuni rahastatud pro­­jek­­ti koordineerib sotsiaal­mi­­­nis­teeriumi haiglate ja hoo­lekandeasutuste kap­la­naat ja teostab MTÜ Tartu Teo­loogia Akadeemia.

Siimon Haamer (Foto: Kätlin Liimets, ajaleht Eesti Kirik)

Hingehoiutelefoni koordinaator Siimon Haa­mer kommenteeris ajalehele Eesti Kirik, et helistajate prob­lee­mid on tõsised. Kõige suu­re­maks teemaks on üksindus ja ärevus (umbes 40%), siis tulevad suitsiidsed mõtted (10%) ja äng, eluperspektiivi puudumine (5%). Religioosseid teemasid on statistika järgi 4%.

Kõige enam (27%) helistab vanusegrupp 50–59, seejärel (20%) 60–69aastased ja 70+ (10%). Nooremad helistavad vähe: 17–18aastaseid on 5%,vanuses18–29 5%; 30–39 8%, 40–49 9%. 10% on neid, kel­le puhul hingehoidja ei osa­nud vanust hinnata. Mehi he­listab veidi enam, 51%. Alla 17aastased on helistanud neljal korral. Helistajatelt otse andmeid ei küsita, kuid iga kõne järel märgib hingehoidja statistika tarvis üles helistaja hinnangulise vanuse, inimese soo ja üldiselt kõne teema.

Eelarves oli ette nähtud kõnekeskuse operaatorteenuse kuluks 2000 €, kuid tegelik ku­lu oli möödunud kuul üle 5000 €. See näitab hingehoiutelefoni oodatust suuremat hõivet.

Telefoni hõivatuse protsent on praegu 35. Kui see kasvaks üle 50%, siis jääks inimesi väheks, ütles Siimon Haamer. Praegu töötab viiel täistöökohal osakoormusega üksteist hin­gehoidjat, kellele kehtib kõr­ghariduse ja hingehoidja väl­jaõppe nõue. Hingehoidjate töö on emot­sionaalselt pingeline ja nende va­he­tused 12tunnised.

Hingehoiutelefoni kesk­mine kõneaeg on 25–30 minutit. Kõ­ne­ajad püütakse hoida kuni 45minutilised, et kõigil oleks võimalus abi saada. Siiski on oluline, et igaüks saaks oma mure ära rää­ki­da.

Kõige vähem helistatakse öösel kella 02.00 hommikul kella 7.00-ni. Vahetust, kus poleks ühtegi kõnet, pole olnud. Venekeelset teenust on vajanud 5% helis­ta­nutest, inglise keeles on soo­vitud abi alla 1%.

Hin­gehoiu- ja abitelefoni kohta saab lähemat infot: https://hingehoid.ee/


Loe lisa: