Koroona eriolukorra ajal sulgusid ühed uksed ja avanesid teised. Ajakirja Kirik ja Teoloogia arvamuartiklis „Ühe koguduse koroonalugu” pakub Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp tagasivaadet koguduse tegemistele sel erilisel perioodil, aga ka edasivaadet, mida oleks kogemustest koguduse igapäevaellu kaasa võtta.

Kuidas olla kogudus isolatsioonis? Triin käpp meenutab, mis küsimused järjest esile kerkisid: tehnikateemad, leerikool, nõrgemate aitamine, sõnumite vormimine, armulaua jagamine… Need keerukad küsimused said kõik ajapikku lahenduse. Ka kevadpühadele omane rõõm ei jäänud lõpuks tulemata.

„Nagu kõik meie, tervitasime Ülestõusnud Issandat tühjas kirikus, isegi uksed olid lukus. Päris pühade tundest jäi ikkagi mingi gramm puudu. Aga kõik sai kuhjaga tasutud emadepäeval, kui uksed olid taas lahti, see rõõm siis oli tõeliselt piiritu,“ meenutab vaimulik.

Koroonaajast on mõndagi kaasa võtta: „Aga kõige enam loodan ma, et oskus märgata kaaslast jääb, märgata teda just tema hetkes ja tema muredega, mitte projitseerida enda muresid teistele. Kuidas siduda kogudust omavahel enam, nii et meil oleks kõigil tunne, et kui me abi vajame, siis meid märgatakse – see on suurim väljakutse, mille ise koroona-ajast kaasa võtan.“ 

• Artikkel “Ühe koguduse koroonalugu” ajakirjas Kirik ja Teoloogia