Urmas Nagel: kirik peab olema prohvetlik ja vaatama asjadele kõrgemalt

Urmas Nagel: kirik peab olema prohvetlik ja vaatama asjadele kõrgemalt

„Praegu räägitakse palju väärtustest, kuid ei sõnagi voorustest. Räägime palju sallivusest, kuid peaaegu üldse mitte armastusest ja sellest lähtuvast vastutusest loodu ja ligimese ees,“ kirjutas EELK vaimulike konverentsi juhatuse esimees, Räpina Miikaeli koguduse õpetaja Urmas Nagel ajalehe Eesti Kirik selle nädala numbri arvamusküljel.

Õpetaja Urmas Nagel saates “Taevas tuleb appi!” (Foto: Regina Hansen)

„Kirik ei pea täitma aktuaalse kaamera rolli ega liiga kergekäeliselt ja rutakalt oma sõnumit levitama,“ leidis vaimulik. „Aktuaalsete asjadega on juba nii, et raske on midagi ammendavat öelda. Enamasti meenutab see kas päris rumalat või natuke targemat „säutsumist“, kui sotsiaalmeedia sõnavara pruukida. Vaja on aega, et mõista toimunu kogu tähendust ja suurust.“ Urmas Nagel on aga seda meelt, et vale oleks lubada olukorda ka üksnes poliitikutel selgitada: „Nemad on paratamatult „oma aja vangid“, „jalad maas“, s.o mateerias kõvasti kinni.“ Sel põhjusel vaimselt edasiviivat vastust loota ei ole.

Vaimulike konverentsi juhatuse esimees näeb selle tühimiku täitmisel rolli just kirikul. „Kirik võib ja peab olema prohvetlik ja vaatama asjadele kõrgemalt. Ei häid ega halbu asju saa lahti mõtestada üksnes horisontaalpinnal tantsu tatsudes ja loosungeid hüüdes.“ Urmas Nageli sõnul peaks sellistel teemadel vaimulikud isekeskis arutlema vaimulike konverentsil: „Erutavad või erutavaks aetud küsimused perekonna, seksuaaleetika, ühiskondliku õigluse ja Jumala õiguse vahekorra teemal ja palju muud vajab lahti rääkimist enne, kui praegusele Eestile iseloomulikult ka kirikus omavahel tülli pöörame.“

Arutelu juures tuleb kristlastel siiski mõista ka omaenda piiratust. „Kui „Jumal tuleb jõuliselt avama pimedate silmi“, siis on see üleskutse ka meile, kristlastele. Vaimulikele ja ilmikutele. Meiegi ei näe selgesti ja kaugeltki mitte kõike.” Vaimulik viitas siinkohal Paulusele, kes on öelnud, et me „käime usus, mitte nägemises“.

“Oleme kõik elu näitelaval ja vahetame maske, sest lõputult erinevaid rolle tuleb täita. Ja nagu teatris näitleja ei näe rambivalguses pealtvaatajaid, vaid musta auku, nii ei näe meie Teda, kelle ees me oma elumängu mängime,“ ütles Urmas Nagel.


Loe lisa: