Vana aasta viimasel päeval meenutame paavst Sylvesteri

Vana aasta viimasel päeval meenutame paavst Sylvesteri

Keiser Konstantinus Suur annab paavst Silvesterile mitra. 13. sajandi fresko Rooma Santi Quattro Coronati kirikus.

Sylvester sündis teadaolevalt Roomas ning sai hariduse preester Carinuselt. Paavst Marcellinus pühitses Sylvesteri preestriks. Tagakiusus näitas paavst üles suurt vaprust ja armastust rõhutud kristlaste vastu. Keiser Konstantinus andis aastal 313 Milaanos edikti, millega ta andis kristlastele usuvabaduse. Aasta lõppedes suri märtrite aja viimane paavst Melchiades ja 314. aasta hakul valisid Rooma elanikud ja preesterkond Sylvesteri üksmeelselt tema järglaseks.

Sylvesteri paavstiamet jäi väga aktiivse keisri Konstantinuse varju, kellele ajalugu omistab au nii Rooma suurte basiilikate rajamise kui ka Arles’ ja Nikaia kirikukogude eest. Sylvester on jäänud ajalukku „paavstina, kes ristis keiser Konstantinuse“. Tema teeneks peetakse liturgilise riietuse kasutuselevõttu missa pühitsemisel. Ta ise oli esimene paavst, kes kasutas krooni ja mitrat, millest hilisemal ajal kujunes paavsti tiaara.

Legend räägib, et rooma Vesta neitsid toidavad sügavas koopas Vesta templi all kohutavat lohet (paganluse võrdkuju). Sylvester laskus koopasse viivad 365 astet ning müüris lohe igiaegadeks koopasse kinni. Kui ta suri aasta 365. päeval, oli paganlus maha maetud ning kristlik usk saanud kindla aluse.

Silvester I suri “Liber Pontificalise” järgi 31. detsembril 335 ja maeti Santa Priscilla katakombi. Ta valitses 21 aastat ja 11 kuud. See oli pikim valitsemisaeg pärast Peetrust.


Me palvetame: Igavene Jumal, me täname Sind kõige eest, mida Sa möödunud aastal oled meile jaganud. Anna andeks meie teadmatult ja teadlikult tehtud eksimused. Luba meid uuesti algusest alata. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.