Luukas, keda peetakse kolmanda evangeeliumi ja Apostlite tegude raamatu kirjutajaks, ei olnud Jeesuse jünger ega kohtunud kunagi temaga, vaid leidis usu hulk aega pärast Tema taevasseminemist. Rahvuselt ei olnud ta juut, vaid tõenäoliselt kreeklane või süürlane, kes sündis Antiookias, Türgi lõunarannikul. Nimi Luukas või Loukas viitab aga võimalikule päritolule Lõuna-Itaalia läänekaldalt Lucaniast. Luukas oli haritud mees ja ametilt arst.

Teated Luuka tegelikust elust on vähesed ja sageli vastuolulised. Pole teada, millal sai temast kristlane. Aastal 50 või 51 kohtas ta Troases apostel Paulust ja olevat saatnud teda tema teisel misjoniteekonnal (51–54) Kreekasse. Luukast ja Paulusest said sõbrad ning Luukas järgnes apostlile tema misjonireisidel seitsmeteistkümne aasta jooksul. Ta jäi Paulusele ustavaks ka tema vangistuse ajal Roomas, kui kõik teised olid apostli hüljanud. Pärast Pauluse martüüriumi 65. aastal naasis ta Kreekasse, kus jätkas misjonitegevust, elas vallalisena kõrge eani ning suri 84-aastasena Kesk-Kreekas. Seal suri ta märtrina esimese sajandi lõpul 84-aastasena.

Kristlik kunst kujutab Luukast kõige sagedamini kirjatööd tegemas, teda peetakse raamatuköitjate kaitsepühakuks. Kuigi Luuka evangeeliumi autorit kusagil ei mainita, arvati 2. sajandil, et selleks on just Luukas. Evangeeliumi kirjutamise kohana on esitatud Ateenat, Antiookiat ja Kaisaread. Kõige tõenäolisemaks peetakse aga Ahhaiat, sest see, Teofilusele pühendatud evangeelium oli kirjutatud ahhailastele. Kirjutamise ajaks on pakutud näiteks aastat 57, kuid ka 70. ja 90. aastaid. Luuka evangeelium rõhutab kristluse universaalsust, seda, et Jeesuse sõnum ei puuduta mitte ainult juute, vaid kõiki rahvaid ja rasse. Luukas, pagan, kes oli hakanud Jeesusesse uskuma, oli selle elav tõestus.

Luukast austati maalikunstnike ja skulptorite pühakuna. Teda kujutatakse sageli kunstnikuna maalimas pilti Jumala emast. See osutab Maarja portreele “Neitsi Maarja lapsega“ (Hodegetria) evangeeliumis. Maal toodi 5. sajandil Konstantinoopolisse ja olevat olnud aluseks hilisemale õigeusu ikooni traditsioonile. Maaliv Luukas oli Madalmaade kunstnike Püha Luuka gildi embleemil.

Luuka sümbol on tiivuline härg, kuna ta alustab oma evangeeliumi jutustusega Sakaria ohvrist templis. Härg tähistab ka Jeesuse sündimist Petlemmas laudas. Veel sümboliseerib tiivuline härg Kristuse lunastustööd ja jumalikku preesterlust. Härjaga seoses on austatud Luukast ka lihunike kaitsepühakuna.
Eestis teadaolevalt ühtegi Luukale pühendatud kirikut ei ole. Rahvalikus traditsioonis seostatakse luukapäeva peamiselt sügisese õllepruulimisega.

Vaata lisa:

Tallinna Kaarli koguduse YouTube´i kanalist