Tänasest on ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja kohusetäitja Liina Raudvassar. Senine peatoimetaja Sirje Semm on soovinud jääda väljateenitud pensionile. Kirikulehe toimetuse teeneka juhi Sirje Semmi tegemisi meenutab hea sõnaga piiskop Tiit Salumäe.

Väljaanne Eesti Kirik tähistab tänavu 98. ilmumisaastat. Kodumaal on leht ilmunud üle 30 aasta viie peatoimetaja juhtimisel.

“Nii nagu pika ajalooga kirikuleht ise, on ka Eesti Kiriku senine peatoimetaja Sirje Semm omaette nähtus meie ajakirjandusmaastikul – ainus inimene, kes on olnud Eestis ühe ajalehe peatoimetaja nii pikka aega. Ametis on ta 17. jaanuarist 1996 – seega veerand sajandit,” toob piiskop Tiit Salumäe esile.

Aastakümneid kiriku meediatööd koordineerinud inimesena mäletab ta hästi ka kirikulehe asjaliku ja tegusa juhi tööle asumist. „Vajasime inimest kirikulehe peatoimetajaks ja silma jäi Võru praostkonna lehe toimetaja Sirje Semm. Ei olnud vaja väga kaua arutada – Sirje mõistis, et nüüd on tema aeg ja tema võimalus võtta vastutus kirikulehe eest,“ kirjeldab ta.

„Maailm on selle veerandsajandiga vägagi palju muutunud aga Eesti Kirik on täitnud oma ülesannet,“ tunnustab piiskop Salumäe ja lisab tagasivaate lehe ja peatoimetaja tegemistele senise läbi Sirje Semmi enda meenutuste, mis on avaldatud kiriku nädalalehe kodumaal taasilmumise 30. aastapäevaks voldikus „Aeg läbi hetkede“.

3. detsembril 2017 kirjutas ta Eesti Kirikus: „Selleks, et elada praeguses maailmas mõtestatud elu ja järgida Jumala tahet, on meile antud Jumala sõna, kust leiame juhiseid oma eluteele. Eluteele annab meile ka igapühapäevane jutlus oma suuna. Jumala Vaim kõnetab meid oma sõna kaudu ka uuel kirikuaastal ja aitab mõista seda, mis on meie eluteel oluline.

Tänapäevases maailmas kõnetab Jumal meid aga ka kaasaegsete meediavahendite kaudu, millest üks on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ajaleht Eesti Kirik. Avaldame ajalehes jutlusi ja mõtisklusi, et inimene saaks elu üle järele mõelda. Neile, kes kirikusse ei pääse, on sageli ajaleht Eesti Kirik üks võimalus lugeda Jumala sõna ja saada kirikuelust osa oma kodus. Nii on teretulnud see, kui kirikulehte viiakse ka hooldekodudesse, haiglatesse, koolidesse, raamatukogudesse. Iga koguduseliige saab siin anda oma panuse. Ka koguduses võib üheskoos lugeda ajalehte Eesti Kirik ja arutada seal ilmunu üle. Ajaleht oma mitmekülgsuses annab selleks igale lugejale  palju võimalusi.“

2007. aasta aruandest loeme: „Võidakse küsida, kas on olemas kristlik ajakirjandus kui žanr. Minu vastus on, et eksisteerib ainult kahesugust ajakirjandust, head ja halba. Kristlikku lehte saab teha ainult heade ajakirjanduslike põhimõtete kohaselt. Hea lehe tegemine taotleb tõepärasust ja ausust. Kristlik leht, meie oludes Eesti Kirik, on seda taotlenud. — Mõistmine ja mitte hukkamõistmine ehitab üles osadust. Kirikulehe ülesanne on olla avatud ja ülesehitav. Maailmas, kus me elame, on palju vihkamist. Kristlased on kutsutud olema Jumala armastuse saadikud.“
Ajalehel on olnud väga erinevaid aegu, aga möödunud aasta pani peatoimetaja proovile – kuidas edasi. Peatoimetaja kokkuvõte 2020. aasta eriolukorra ajast: „Lehe ilmumise korraldamine eriolukorra kehtestamisel tundus ületamatu. Millest ja kuidas lehte kokku panna, kui igaüks püsis isolatsioonis? Aga me saime hakkama, ükski lehenumber ei jäänud ilmumata ja trükki ei läinud mitte vanad materjalid ja tõlkelood, ikka aktuaalsed lood. Zoomi keskkonna abil pidasime nädalakoosolekuid, tegime intervjuusid, helistasime ja suhtlesime. Uued tehnilised lahendused õpetasid vanu asju uutmoodi tegema. Vaatamata sellele, et meie arvutipark on vanem kui viis aastat ning kui septembris küljendaja arvuti ja printer üles ütlesid, hilines küll lehe trükk ühe päeva, kuid sai siiski tehtud. Kultuuriministeeriumi kaudu perioodiliste väljaannete toetuseks saadud 900 eurot olid toeks uue arvuti ja printeri ostmiseks. Ära ei jäänud ka Eesti Kiriku lugejate suvereisid, mida juba paarkümmend aastat oleme korraldanud. Reis Lätti oli siis lubatud ja need, kes julgesid, sõitsid Kuramaale, üks grupp Tartust ja teine Tallinnast.

—

Kirikud on möödunud aastal palju kõneainet pakkunud. Kevadel alustasid tehniliselt võimekamad neist – kui inimeste kogunemine kirikuis oli keelatud – videojumalateenistusi.

—

Möödunud aasta muutis palju meie harjumustes. Mõni muutus võib teha valu, mitte ainult füüsiliselt. Mõni muutus vajab harjumist. Mask näo ees. Varjab meie ilmet, jättes vabaks vaid silmad. Hinge peegli.“

Piiskop Salumäe meenutab ka peapiiskop Urmas Viilma sõnavõttu kirikulehe 30. aastapäeva jumalateenistusel 21. oktoobril: „Ajaleht Eesti Kirik on suure­­pärane eeskuju sellisest usta­vusest ja rohke vilja kandmisest vii­mase 30 aasta kestel. Sa­mas, alati tuleb jälgida, millal lop­sakate lehtede vahel hakkab vilju nappima, et siis midagi ette võtta. Panna väetist, lõigata tagasi või teha putukatõrjet. Andku Jumal tarkust aednikule, kes seda tööd Eesti Kirikus kui Issanda viinamäel teeb – töölisi palgates, oksi lõi­gates, uusi taimi istutades, et vanu välja vahetada. Viinamäe Isand tahab näha rohket vilja kandvaid viinapuid, mida ei saavuta muul viisil kui ustavusega. Seda ustavust on Eesti Kirikus jagunud. Soovin, et seda jätkuks ka järgnevateks aastakümneteks, sest siis järgneb ka vääriline ja rikkalik tasu ühe teenari näol.“

„SA Eesti Kirik ja EELK Konsistoorium on olukorraga kursis ja me soovime, et stabiilne töö kirikulehes võiks jätkuda. Avaldan tänu tehtud töö eest ja soovin jätkuvat koostööd!“ ütleb piiskop Tiit Salumäe.

Sirje Semmi pikaaegset ja pühendunud tööd tunnustati 2020. aastal EELK teeneteristi II järgu ordeniga.

Vaata lisa:

Veebisaade “Taevas tuleb appi!” 13.08.2020