Eesti Kiriku vahel ilmub vaheleht „Eesti Kirik – aeg läbi hetkede“, milles pakume ülevaadet 1923. aastal asutatud ning pärast nõukogude perioodi sundkatkestust taas 1990. aastal ilmuma hakanud lehe saamisloost ning arengukäigust.

Täna möödub kaks aastat katoliku kiriku preestri, teoloogi, tõlkija ja kirjastaja Vello Salo surmast. Teda meenutavad ja süütavad mälestusküünla paljud, teiste seas ka tema õde Eevi Salm (83), kes annab Eesti Kirikule pikema intervjuu. 

14. aprillil tutvustati möödunud aasta novembrist detsembrini Eesti Uuringukeskuse OÜ poolt Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel läbi viidud uuringu „Elust, usust, usuelust 2020“ esmaseid tulemusi.

Veerand sajandit Eesti Kiriku peatoimetajana töötanud Sirje Semm räägib, mis teda ajakirjaniku töös võlunud on ja mida ta selles oluliseks peab. 

Eesti Kirikute Nõukogu tegi vabariigi valitsusele ja teadusnõukogule ettepaneku lubada taas avalike jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste korraldamine siseruumides esimesel mõeldaval võimalusel.

Veteranipäeva eel kirjutab juhtkirja kaitseväe kaplaniteenistuse kaplan kapten Tõnis Kark, kes tsiteerib sõduripsalmiks nimetatud psalmi 91:1–7.

Millega siis ikkagi tegeldakse Tartu ülikooli usuteaduskonnas, sellest kirjutab kolumnis teaduskonna juhataja dr Urmas Nõmmik.

Nelipühaks, 23. maiks ootab konsistoorium taotlusi kiriku tublide kaastööliste autasustamiseks, teatab autasude ja sümboolika komisjoni esimees piiskop Tiit Salumäe.

Rubriigis „Uudiseid praostkondadest“ anname teada, et Ida-Harju praostkonda kuuluva Kose kiriku tornikiivri remont hakkab lõppema ja kiiver saab vaskplekist katte ning Valga praostkonna Rannu kiriku remonditööd on täies hoos.

Kirjutades koduvägivalla raskel teemal toonitab hingehoidja Lea Saar, et vaimulik tugi ja ligimesearmastus on sellisel puhul võtmetähendusega, sest annab julgust ja lootust, et elu võib muutuda paremaks.

Meie tulevik on taevas, kinnitab lehejutluses Mustamäe koguduse õpetaja Tiina Klement.

1