Tänavune rahvaloendus annab pildi selle kohta, kuidas inimesed tunnetavad endi seotust usuga. Ehkki seekord võetakse suurem osa rahvastikuandmetest riiklikest registritest, seotakse rahvaloendusega täiendav uuring, mis käsitleb Eesti elanike keele- ja murdeoskust, tervise enesehinnangut ning ka suhtumist religiooni.

Tänavuse rahvaloenduse korraldust tutvustab ajalehe Eesti Kirik värskes numbris statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit (fotol).

Kui varasematel aegadel tähendas rahvaloendus, et ukselt uksele käis loendaja, kes küsitles kõiki inimesi ja märkis nende andmed üles ankeeti või sisestas sülearvutisse (2011. aastal), siis käesoleval aastal võetakse Eestis põhiline osa andmetest riiklikest registritest, kirjutab Ene-Margit Tiit.

Ainult registripõhiselt ei õnnestu sel korral veel rahvaloendust korraldada, sest lisaks kõikide riikide jaoks kohustuslikele küsimustele soovivad Eesti teadlased saada ka infot, mida registritest ei leia. Teadlaste soovidele vastu tulles seotakse rahvaloendusega täiendav uurin ja ankeeti on lisatud küsimused ka võõrkeelte ja murrete oskuse, terviseprobleemidest tingitud piirangute ning suhtumise kohta religiooni.

Ene-Margit Tiit selgitab, et uuring toimub valikuuringuna, nagu rahvusvaheliseltki on kombeks loenduse rahvuslike või riigipõhiste lisaküsimuste puhul. Tulemused on usaldusväärsed, kinnitab ta: „Kasutatav valim on nii suur, et piisava täpsusega on võimalik saada andmeid iga valla ja linna, samuti iga vanuserühma kohta.“

Tiit annab infot ka selle kohta, kuidas küsitlus välja näeb. „Küsitlus toimub sarnaselt kõigi viimasel ajal toimunud küsitlustega: kõigepealt antakse võimalus täita ankeet internetis, seejärel pöördutakse valimisse kuuluvate leibkondade esindajate poole, kes veebis oma vastuseid ei andnud. Seekordne loendusankeet on võrdlemisi lühike – ei sisalda neid andmeid, mida saadakse registritest – ja seega ei ole veebis vastamine ega telefoniintervjuu kuigi pikad, piirdudes reeglina 5-7 minutiga.“

See, kuidas inimesed ise tunnetavad endi seotust usuga, ei tarvitse  ühtida tavapäraste standarditega. Seda näitavad testküsitlusel väljendatud arvamused „pean omaks mitut usku“, „olen küll ristitud ja kuulun kogudusse, aga usklikuks end ei pea“, „ei kuulu ühtegi kirikusse, aga usun, et on olemas mingi kõrgem võim“ jne.

Küsitluse puhul on vastajatel võimalus valida loetelus esitatud uskkondade vahel või lisada endale sobiv. Seega võib juhtuda, et loendusel jääb küll kahe silma vahele mõni paarikümne osalejaga usurühmitus, kuid suuremate koguduste või organisatsioonide kohta saadakse vajalik teave kindlasti.

Statistikaameti esindaja meenutas, et igal Eesti inimesel on võimalik oma andmeid registrites kontrollida.

Eesti rahvaloenduse loendusmomendiks on 2021. aasta 31. detsember kell 00.00, mis tähendab, et kõik loendusandmed fikseeritakse selle hetke seisuga.