Uus kirikuaasta algab rõõmsa tervitusega „Hoosanna!“. Sellega avaldati austust Taaveti soost sirgunud võsule, kes tuleb Issanda nimel. See tähendab, et tulev Kuningas ilmutab oma rahvale selle nime, keda Mooses kuulis, kui Jumal ilmutas talle ennast põlevas põõsas. Veelgi enam, Ta ise ilmutas end selles nimes. Issanda enda tulemisest tunnistavad ka prohvetite ennustused. Prohvet Sakarja kuulutuse kohaselt ratsutab Jeruusalemma alandlik kuningas, õiglane ja aitaja, emaeesli sälu seljas. 

Mingis mõttes viitab advent kirikuaasta alustajana Vana Testamendi pühadekalendrile, milles alustab uut aastaperioodi sügisel peetav lehtmajade püha. Sündmus, kus Jeesus saabub Jeruusalemma ja inimesed laotavad tema teele puude oksi, toimus juutide uue aasta alguse pidustuste käigus. Issand ise tuleb suure kuninga linna, mille kohta ütleb Johannes: „Ta tuli omade juurde.“

Kannatlik ja tasane Jeesus kuulutas õndsaks tasased, kes kannatlikult ootasid Jumala päästet. Maa pärivad tasased, mitte sõja õhutajad. Tema oli alandlik ja kuulekas surmani. Talle inimeste mõõdupuude kohaselt osaks arvatud kaotuse pööras Jumal võiduks. Surnuist ülestõusmisega võitis ta kogu inimeste maa. Oma viimasel ilmumisel ja kohtumisel jüngritega pärast surnuist ülesäratamist ja enne taevaminekut ütleb Issand: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.“

Nii on tänane advendipühapäev rahu rõõmupüha, millest paremat kirikuaasta alguse sõnumit oleks raske leida. 

Allikas: Anti Toplaan “Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses”, Eesti Kirik 25.11.2020

Vaata ka:

• Meelis-Lauri Erikson, “Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses” (Eesti Kirik, 24.11.2021)