„Ma unistan ühiskonnast, mis väärtustaks haridust, haritust ja vaimsust oluliselt rohkem kui praegune Eesti ühiskond. Kus end ka mittereligioosseteks pidavad inimesed mõistaksid neid, kelle elus on oluline religioon ega peaks neid elus peksa saanud luuseriteks, naiivseteks idealistideks või lausa idiootideks. Kus kristlased ei vaataks mittekristlastele nagu rumalatele ja pimedatele paganatele, kellele peab moraali lugema või keda tuleb lausa põrguga hirmutada. Kus kristlased aktsepteeriksid ka neid kristlasi, kes on nendega sama meelt küll ristiusu põhisisu osas, aga eri meelt üksikutes usuküsimustes, ega peaks neid mittekristlasteks,“ kirjutab ajakirja Kirik ja Teoloogia värskes numbris teoloog ja vaimulik Jaan Lahe.

Üheks heaks ravimiks selliste probleemide vastu on religiooni-alane haridus, leiab ta ning keskendub oma artiklis EELK Usuteaduse Instituudi edasistele arengutele. Ajas muutunud õppeasutus on usualast haridust eeskätt tulevastele kirikuõpetajatele, kuid aina enam ka hingehoidjatele kuid ka lihtsalt religioonist huvituvatele inimestele.

Usuteaduse Instituut on pakkunud juba pikemat aega erinevaid täienduskoolitusi ja esimest aastat teinud seda muuhulgas Kristliku Rahvaülikooli sildi all. Jaan Lahe lubab, et ka algaval aastal pakub rahvaülikool palju kursusi erinevate religioonide kohta, sest huvi sellise enesetäiendamise vastu on küllaltki suur.

“On oluline, et instituut jätkaks vaimulike ettevalmistamist akadeemiliselt kõrgel tasemel, sest üksnes põhjaliku, tänapäevast ühiskonda arvestava õpetamise tulemusena on neil võimalik ühiskonda ja kirikuliikmeid kõnetada. Sama oluline on aga ka pidev täienduskoolituse andmine ning teoloogia kui teaduse arendamine, sest teoloogia on kiriku aju ning mida tugevam on teoloogia, seda tugevam on kirik,” kirjutas Jaan Lahe.

Loe lähemalt:

Jaan Lahe “EELK Usuteaduse instituudi missioonist ühiskonnas ja kirikus”, Kirik ja Teoloogia 17.12.2021