Peapiiskop: kui kirik püüab hakata kriitikutele meeldima, saab temast teater

EELK ja Pereraadio koostöös valmivas saates Kõnetused rääkisid peapiiskop Urmas Viilma ja Saarte praost Anti Toplaan seeekord arvamusühiskonnast ja meedia loodud kangelastest.

Saadet saab videopildis vaadata alates neljapäevast, 8. aprillist nii EELK Facebooki lehel kui ka Youtube´is. Kolmapäeval, 7. aprillil oli saade eetris Pereraadios.

Ülestõusmispühad koroonapiirangute tingimustes möödusid sarnaselt möödunud aastale kirikutes ilma koguduseta. Samal ajal oli tele- ja raadioülekannetest ja koguduste virtuaalsest teenistustest osasaajaid kaugelt enam, kui neid kirikutesse ilma piiranguteta kohale läheks. Statistika kohaselt ulatub tele- ja raadioteenistuste jälgijate arv kümnete, mõnel juhul ka ligi saja tuhande silmapaarini, kuid kas selline osasaamine ei muuda tegelikkuses inimese sidet kirikuga nõrgemaks?. Sel teemal arutledes leidsid saate osalised, et niisugusel moel on kirikulised paratamatult pigem tarbija rollis ning avaldasid lootust, et vähemasti sügisest saaks koguduseelu siiski normaalsel viisil jätkuda.

Massvaktsineerimise korraldust, mis üksjagu kriitikat saanud, võib peapiiskopi sõnul võrrelda ka olukorraga kirikus: vanemaealised, kes sotsiaalmeedias ja kodulehtedel ei käi, jäävad endale vajalikust infost kõrvale. Ka osa koguduste kodulehed ja kirikute infotahvlid ei paku rõõmustavat pilti – nii mõnelgi juhul on info sealgi lootusetult vananenud, oli peapiiskop kriitiline.

Kirik annab pühadesõnumeid traditsiooniliselt karjasekirjadega. Sarnaselt eelmisele aastale kirjutasid pühadeläkitustele alla lisaks peapiiskopile ka piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets. Saate osalised leidsid, et see võiks jääda ka traditsiooniks.

Urmas Viilma ütles, et seekordsete pühade ajal oli meedias rõõmustavalt palju vaimulikke esiplaanil, kellega ajakirjanikud olid teinud intervjuusid. Ta leidis et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on kirik meedias kahtlemata palju rohkem esil ja selles mõttes pole põhjust nuriseda. Tavapäraselt pöörduti intervjuu või artikli saamiseks meediakanalitest palju ka peapiiskopi poole. Sellel on nii rõõmustav pool kui ka varjuküljed, leidis Viilma ise. Heaks küljeks pidas ta seda, et lugusid tellinud väljaandeid ei häiri enam Piiblist pärit tsitaatide rohke kasutamine (peapiiskopi artikkel Postimehes) ja ka kirjutiste pikkus (peapiiskopi Suure Reede ristiteest kõnelev kirjutis ERRis). Urmas Viilma leidis aga, et kui erinevatest infokanalites ilmub liiga palju lugusid peapiiskopi osalusel, muutub see üksluiseks. Lisaks ei taju lugeja enamasti, et kirikupea esindab neis kirjutistes kirikut kui institutsiooni ja selle esinduskogu.  

Peapiiskop julgustas saates vaimulikke igal juhul vähemasti maakondlikes väljaannetes üles astuma, sest tema kogemust mööda on vaimulike kirjutised oodatud. Selleks ei ole tema sõnul tegelikult vaja ka palju enamat, kui oma pühadejutluse teksti arvamusartikli formaadile sobivamaks kohandada. Erinevate vaimulike ülesastumised aitavad loodetavasti ümber lükata ka kultuurisaates „OP“ kõlanud üllatava väite, nagu oleks luterlikus kirikus vaid kolm vaimulikku, kelle sõnumeid kirikuga mitteseotud inimesed tahavad kuulata (saates väitis intervjueerija Margit Kilumets nimetas saates, et need on vaid õpetajad Toomas Paul, Jaan Tammsalu ja Annika Laats). Seda EELK enam kui 200 vaimuliku suunal mõnevõrra üllatavat „tõdemust“ ei pidanud saates osalenud õpetaja Annika Laats miskipärast vajalikuks korrigeerida, märkis Anti Toplaan.

Praost Toplaan heitis saates õhku küsimuse, et kuna kirikut institutsioonina ei pea paljud inimesed üldse oluliseks, sest usk olevat ju isiklik asi, siis kas ehk polekski kiriku esindajatel õigem hoopis oma isiklike seisukohtadega välja tulla? Peapiiskop vastas, et kõik sõltub eesmärgist: kui selleks on leida võimalikult palju kuulajaid, siis on juba ainuüksi sellise eesmärgiseadmisega asutud valele teele. Kui arvestaksime kirikus kõige sellega, mis potentsiaalset külastajat võib häirida: muusikavalik, ruumi temperatuur, vaimuliku monotoonne või nasaalne hääl, siis nö oodatava tulemuse näol oleks tegemist näitemängu või meelelahutusega. Urmas Viilma sõnul puudutab seda teemat tabavalt õpetaja Arne Hiob oma Õhtulehele antud intervjuus.

Kui möödunud aastal said kirikud võimaluse avada uksed emadepäeval, siis tänavu on Vabariigi Valitsus praeguse seisuga pikendanud piiranguid 27. aprillini. Peapiiskop Urmas Viilma nentis, et Eest Kirikute Nõukogu poolt tuleb teha valitsusele ka tänavu ettepanekuid, mida viimasel oleks kerge heaks kiita. Kindlasti tuleks selgi aastal arutada kirikute avamise aega. Kohtumine peaminister Kaja Kallasega seisab peagi ees, avaldas ta lootust.

Lisa kommentaar