Peapiiskop Urmas Viilma tunnistas täna ERRi uudisteportaalis ilmunud arvamusartiklis, et abielu mõiste kindlustamiseks esitatud rahvahääletuse otsuse eelnõu menetluskäik riigikogus tekitab temas kodanikuna segadust ja muret: tundub, et opositsiooni käivitatud obstruktsioon on enne eelnõu teisele lugemisele jõudmist halvanud täielikult põhiseaduskomisjoni kui eelnõu juhtivkomisjoni töö.

Opositsioon üritab eelnõu torpedeerida, koalitsiooni kannustab taga tohutu ajasurve ja kompromissivalmidus puudub. Urmas Viilma nentis, et riigikogu väärikus ja tõsiseltvõetavus on vähemalt mõneks ajaks kõige selle tulemusena tervikuna ohus, nagu ka inimeste usaldus poliitikute ja nende poolt aetava poliitika vastu.

„Ühiskonnas valitsevat polariseerumist ei ole võimalik tagasi pöörata ega lõpetada rahvahääletuse ärajätmisega, et siis sobival hetkel kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtta või abieluvõrdsus kehtestada,“ leidis peapiiskop Viilma. Ta pakkus oma arvamusloos vastutustundliku lahendusena välja, et poliitikud lepiksid kokku kompromissis, mille kohaselt pannakse abielu mõiste küsimus rahvahääletusele muu riigielu küsimuse asemel hoopis seaduseelnõuna. Kui seaduseelnõu ei saa kodanike poolthäälte enamust, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.

Urmas Viilma märkis, et peab viiruse leviku tõttu riskantseks ka rahvahääletuse läbiviimise aega kas 18. või 25. aprillil. Ta pakkus, et rahvahääletuse võiks ajastada tavapärasele Euroopa Parlamendi valimiste ajale juunikuu teisel pühapäeval, mis alanud aastal on 13. juuni.

Peapiiskop lisas, et on vaatamata tehniliselt tülikale ja aeganõudvale protsessile suutnud läbi lugeda suurema osa rahvahääletuse eelnõule esitatud parandusettepanekutest. Neisse süvenes ta soovist saada aimu poliitikute suhtumisest paljudesse elu- ja ühiskonnanähtustesse. Ta tegi kriitilise kokkuvõtte: „Sajad ja sajad esitatud parandusettepanekutest teevad oma humoorikuse ja iroonilisusega silmad ette mitmete vilunud stand-up koomikute teravmeelsustele. Kahjuks aga konkureerivad paljud ettepanekud oma õela sarkasmi ja labasusega veebimeedia artiklite anonüümsete kommentaatorite piinliku loominguga.“ Samas tõdes ta, et arvukalt on toodud välja neidki valdkondi, teemasid ja küsimusi, mis vajaksid senisest sisulisemat lähenemist ning kõigi erakondade suuremat tähelepanu Eesti elu paremaks korraldamiseks. Nii näiteks on ettepanekute hulgas hulganisti küsimustena sõnastatud probleemipüstitusi kliima, keskkonna, hariduse, kultuuri, vabakonna, korrakaitse, turvalisuse, kaitsevõime, sotsiaalhoolekande, teaduse, tervise, spordi, usuelu ja mitmete teiste valdkondade kohta. Kuna aga nende esitamise eesmärk on obstruktsioon konkreetsele eelnõule, ei ole sellised teemapüstitused tulnud õigel ajal ega kohas. Rahvahääletuse otsuse eelnõule kontekstis on asjakohaseid ainult üksikud.

Et minna edasi, tuleb minna rahvahääletuse protsessist läbi ja lasta 2014. aastal tekitatud haaval armistuda, leiab Viilma.

„”Ei” ning “jah” vastused annavad mõlemad meile sõnumi, kas eelolevatel aastatel ja aastakümnetel on õiguslikult tee on avatud abieluvõrdsusele, kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele, perekonnaseaduses sätestatud abielu tähenduse püsimisele või hoopis abielu senise tähenduse muutmisele,“ ütles Viilma. Samuti saavad siis erakonnad teada, milliste programmiliste lubadustega tulla välja järgmistel riigikogu valimistel, et oma valijate õiguste ja huvide eest seista.

Kõigele lisaks tuletaks rahvahääletuse korraldamine seaduseelnõu saadikutele meelde, kelle teenistuses nad on ja vastavalt rahvahääletuse tulemusele saaksid nad kinnituse rahva usaldusest või hoopis sõnumi selle kohta, et nad ei ole suutnud rahvast ja riiki väärikalt teenida ega esindada.

Loe lisa:

Urmas Viilma: aeg maha ja seejärel vajaks riigikogu usaldushääletust, ERR 09.01.2021