„Üks meie kiriku tulevikuperspektiive on see, et ta areneks ja kujuneks hingehoiukirikuks.“ Need sõnad on öelnud Eesti mõjukamaid teolooge, kunagine EELK Usuteaduse Instituudi (Tallinn) süstemaatilise teoloogia professor ja vaimulik Elmar Salumaa (1908-1996), keda täna mälestame tema 25. surma-aastapäeval.

Elmar Salumaa oli üks nendest, tänu kellele oli eesti usuteadus vaatamata okupatsiooniaegsetele oludele ja ateismi pealesurumisele ikkagi populaarne ja suutis oma taset hoida. Salumaa oli paljude praeguste Eesti kirikuõpetajate õpetaja.

„Üks meie kiriku tulevikuperspektiive on see, et ta areneks ja kujuneks hingehoiukirikuks – mitte ainult kuulutuse mõttes – see on üks kuulutuse siis see on minu soov tuleviku kohta,“ on Salumaa öelnud. Samuti oli tal soovitus algajatele teoloogidele: „Teoloogiat tuleb mitte ainult õppida, vaid ka armastada. Siis teoloogia avab oma saladused ja võlu. Siis te saate teoloogia õige maitse suhu – mida ta võib, mida ta suudab ja mida ta tohib.“

Elmar Salumaa (1908-1996) suurteos „Süstemaatilise teoloogia käsiraamat“ on ainulaadne Eesti usuteaduses ja kultuuriloos ning asendamatu leksikon teoloogiliste märksõnade seletamisel. 525 märksõnaartiklit, lühemaid ja pikemaid, loovad tervikliku teoloogiliste ja teoloogiaga haakuvate filosoofiliste teadmiste süsteemi, seletades ühtlasi mõistete päritolu ning ajaloolisi arengujooni kuni nüüdisaja seisukohtadeni. Elmar Salumaalt on ilmunud üle 200 monograafia, käsikirjalise uurimustöö ja tõlketeose ning nendele lisaks 30 köidet „Teoloogilist ajakirja“ aastatel 1969-1990. Salumaa käsikirjade väljaandmine trükistena sai alata aastaid hiljem, Eesti taasiseseisvumise järel. Aastatel 1991-1998 kirjastati „Filosoofia ajaloo“ köited. Mahukamatest teostest on ilmunud 2001. aastal piibliteaduslik „Matteuse rõõmusõnum“.

Elmar Salumaa sündis 15. detsembril 1908 Tartumaal Vara vallas metsavahi pojana. Ta õppis Tartu algkoolides ja Treffneri gümnaasiumis ning lõpetas 1935. aastal Tartu ülikooli usuteaduskonna teoloogiamagistri kraadiga. Lõputöö kandis pealkirja „Dialektilise teoloogia eshatoloogia“.

Salumaa oli Treffneri gümnaasiumi usuõpetaja ja ülikooli usuteaduskonna õppejõud kuni usuteaduskonna sulgemiseni.

Salumaa teenis ordineerimata abivaimulikuna Tartu ülikooli koguduses. 1944. aasta jaanuaris ordineeriti ta Tallinnas, veel töötas ta Otepää ja Laiuse koguduses.

25. juulil 1945 arreteeriti Elmar Salumaa Laiusel ja 1946. aastal mõisteti ta kuueks aastaks vangilaagrisse ja kolmeks aastaks asumisele, kust ta vabanes 1955. aastal.

Aastail 1956–1995 töötas Salumaa usuteaduse instituudi süstemaatilise usuteaduse professorina ja 1962–1969 konsistooriumi välissuhete referendina. Siis sunniti ta ametist loobuma. 1995. aastani oli Salumaa Saarde koguduse õpetaja. Elmar Salumaa suri 7. jaanuaril 1996 Kilingi-Nõmmel.

Loe lisa:

• Elmar Salumaa Facebooki leht
• Villu Jürjo “Salumaa sajand”, Eesti Kirik 18.03.2008

1