Veebisaates “Taevas tuleb appi!” tehti seekord tagasivaade EELK Kirikukogu XXX koosseisu tööle ja otsustele. Õp Toomas Nigola vestluskaaslasteks on kirikukogu juhatajad peapiiskop Urmas Viilma, assessor Marko Tiitus ja Urmas Arumäe.

Mis organ on üldse kirikukogu? Peapiiskop Urmas Viilma võttis selle eesistujana kokku: see on tinglikult kiriku parlament ehk otsustuskogu, kelle otsused on täitmiseks kõigle kiriku töötegijatele. Viimane, XXX kirikukogu koosseis arutas läbi Kirikuseadustiku ja põhikirja. Nende muutmiseks korjati enam kui 30 autorilt kokku üle 400 parandusettepaneku. Saates võeti läbi kõik olulisemad teemad, mida kirikukogu viimane koosseis on nelja aasta jooksul läbi arutanud: Selgitati ka olulisemate otsuste tagamaid.

Ühe muudatuse kohaselt peab kogudus küsima konsistooriumi luba, kui omandab äriühingus enamusosaluse. Kas konsistoorium tahab rohkem võimu saada?, küsis osalistelt saatejuht Toomas Nigola. Peapiiskop kommenteeris, kuidas aitab selline muudatus ära hoida liigseid riske, mida kogudus endale võib teadmatusest võtta, kui näiteks pärandit vastu võtab.

Diakoniameti õigusi ja kohustusi on täpsustatud. Assessor Marko Tiitus ütles, et diakoni ei nähta enam sakramentide jagajana, nagu see on ka mujal maailmas. Erandeid kahtlemata on, kuid korraliselt seda ei toimu ja kui diakon tunneb preestrikutsumust, saab ta edasi õppida ja seda järgida.

Praostide osas on samuti tehtud muudatusi. Nimelt ei pea praost olema enam sama piirkonna õpetaja, kus ta valitakse. Üldjuhul on see otstarbekas, märkis Tiitus, kuid kuna meie kirik on väike, siis on otstarbekas paindlikkus, et oleks võimalik näiteks hooldajapraosti või vikaarvaimuliku kaasamine töösse, kui selleks tekib vajadus.
Lisaks viidi kirikukogu otsusega kirikuseadustikku sisse ajalooline toompraosti mõiste, kelleks on Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja kiriku esindusülesandeid või peapiiskopi ülesandeid täites. Selline muudatus on olnud vajalik rahvusvaheliste ja oikumeeniliste suhete puhul.

Kiriku nõukogude hulgast kaotati arendus- ja majandusnõukogu. Urmas Arumäe selgitas, et need on elulised muudatused. Arengunõukogu ei ole koos käinud viimasel neljal aastal, majandusnõukogu on aga muutunud konsistooriumi nõustavaks töörühmaks. Küsimus on, kas selline nõukogu peaks olema kirikunõukogu juures. Kirikukogul ei keela miski mistahes nõukogu moodustada, kuivõrd sel on kiriku parlamendi pädevuses. Milleta hakkama ei saa, on komisjonid, ütles ta ning hindas, et tegu oli õie otsusega.

Otsustati ka, et enam ei hakata EELKle tasutud maksude pealt nõudma viivist. Peapiiskop Urmas Viilma ütles oma kantsleri kogemusele toetudes, et on olnud aastaid, mil pooled kogudused olid makse võlgu ja paaril korral nõuti sisse ka viivis. On püütud saavutada, et raskuste puhul võetakse kantsleriga ühendust, põhjendatakse võla tekkimist ja lepitakse kokku maksegraafik. Viilma leidis ka, et ehkki viivised on ilmalike asutustega suheldes tavapärased, on kirikus ei oleks kirikus üksteise käest viiviste nõudmine päris kristlik ega kohane.

Kogudustel on nüüd võimalik otsustada arengukava olemasolu või puudumise üle. Kui palju see seni täidetud on olnud? Urmas Arumäe ütles, et on Tallinna Jaani koguduses olnud just sellise valdkonna eest vastutav ja suures koguduses on selline dokument vajalik. Urmas Viilma sõnas väikestele kogudusele mõeldes, et paberit paberi pärast ei ole vaja. Marko Tiitus lisas, et Viljandi praostkonnas on Kõpu kogudus järjepidevalt arengukava koostanud ja ka analüüsinud. Ta nõustus, et siin ei saa kogudusele selle vajalikkust ette kirjutada, vaid see peab olema koguduse juhtkonna otsustada.

Autasudest lisas kirikukogu korraliste autasude nimekirja kümbe aasta eest asutatud Koostöömedal, millega tunnustatakse väljaspool Eestit asuvaid inimesi ja institutsioone. Samuti täpsustati Kuldristi statuuti. Kuna see on nimetatud autasuna, siis vahepeal on tekkinud lahendamist vajavad olukorrad seoses piiskoppidega, kes kannavad risti ametitunnusena.

Viimane, XXX kirikukogu, on olnud erandlik ja see periood on olnud eriti töine seoses õigusreformiga. Urmas Arumäe ütles, et ka temalt kui juristilt on see nõudnud tõsist panust. Peapiiskop Viilma avaldas omalt poolt tänu istungjärke juhatanud Urmas Arumäed ja Marko Titust. Kokkuvõtteks ütles ta märksõnad: 2019. aasta novembrist läks põhienergia õigusreformile. Ajalooline oli see, et aastal 2017 kuulutati välja Narva Aleksandri koguduse pankrot ja samas oli rõõm, et samal ajal asutati Narva Maarja kogudus. Likvideeriti ka Melbourne´i kogudus, samas asutati Harku-Järve ja Saue kogudused. 2017 võeti EELKsse vastu ka seni Välis-Eesti piirkonda kuulunud kogudused; seeläbi olid nad kaasatud ka kirikukogu töösse. Lisaks 12 praostkonna esindajatele olid esindatud ka kaks praostkonda Rootsist ja Põhja-Ameerikast. Istungite kolimine veebi muutis osalemise istungitel kergemaks. Loodi EELK Perekeskus, mille tegevus on palju tunnustust leidnud. Algas uue lauluraamatu koostamise protsess.

Kokku oli 2017-2021 üheksa istungjärku. Õigusreform sai läbi viidud vaatamata koroonapiirangutele. Algab uus ajajärk EELk elus muudetud kirikuseadustiku ja põhikirjaga. Peapiiskop Urmas Viilma tänas ka õpetaja Toomas Nigolat, tänu kelle tehnilisele toele on veebiisuungid osutunud võimalikuks ja ladusalt sujunud.