Eesti Kirik 14.02.2022
Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 14. detsembril Issanda aastal 2022
Lehe esilooga läheme mõtetes tagasi enam kui poole sajandi jagu. Nimelt meenutati Kose kirikus kolme metsavenda, toimus matusetalitus ja surnuaial avati skulptor Mati Karmini loodud mälestuskivi.
Juhtkirja on kirjutanud toimetuse kolleegiumi esimees Kaido Soom ja kirjutab ta küll hinnatõusust, aga ütleb, et muutunud olud seavad eriliselt tähtsaks rahu, halastuse ja õigluse, ning tänab neid, kes ajalehele on truuks jäänud.
Psühholoog Tõnu Lehtsaar kirjutab kinkimisest. Sellest loost on ehk mõndagi õppida. Nimelt ütleb autor, et tänulik elab rikkamas maailmas kui tänamatu ja tänulikkus pääseb mõjule vaid avaldatuna.
Novembris tähistas juubelit Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant Kristel Neitsov-Mauer, kes vaimulikuteele jõudis kirikumuusika kaudu. Kristeli elu on olnud kirju nagu lapitekk – ta on 15 aastat elanud ja töötanud Saksamaal, aga olnud ka ajakirjanikuna tööl Eesti Kirikus.
Jõgeva kogudus on noor, vanust on tal vaid 30 aastat. Meenutame seda käidud teed oma pühakoja kerkimiseni. Iga annetus kiriku ehituseks on kindlasti tänuga vastu võetud.
Kui laupäeval tähistati koguduse aastapäeva, siis pühapäeval kuulutas peapiiskop Urmas Viilma Jõgeval kultuurikeskuse ees välja jõulurahu ning süütas koos riigikogu esimehe Jüri Ratasega jõulutule.
Tartu Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp on kirjutanud põhjaliku ülevaate kogumikust „Üheskoos kirik. I osa: Kirik – pühakiri – armulaud – amet“, kus ta toob välja, et kiriku juhtimise juures kaasataks enam ilmikuid.
Jutluse on kirjutanud Ida-Harju praostkonna vikaarõpetaja Ahti Udam.