Katariina Aleksandriast (legendi järgi 3. või 4. sajandil) on kristlik pühak, kelle mälestuspäevana tähistatakse kadripäeva tavaliselt 25. novembril (õigeusu kirikus tänapäeval 24. novembril). Ta on üks kõige armastatumaid pühakuid ja arvatud 14 hädas aitaja hulka.

Nimi Katariina (Catherine, Catharina, Ekaterina…) tuleneb kreekakeelsest sõnast ‘Aeikatharina, mis tähendab igipuhas.

Legendi järgi oli Katariina ilus ja tark neiu, kes olevat avalikus vaidluses väidelnud 50 paganliku filosoofiga ja neid võitnud – selle tulemusena pöördusid filosoofid ristiusku. Selline avalik võit ei meeldinud Rooma keisrile Maximinus II-le või tema pojale Maxentiusele, kes saatis 18-aastase Katariina märtrisurma. Neiu tõmmati piinarattale, mida tuntakse püha Katariina sümbolina kui katariinaratast. Taevaste vägede vahelesegamise tõttu aga piinamine nurjus ja ratas olevat lagunenud. Ta mõisteti surma pea maharaiumise läbi. Vere asemel olevat tema kehast voolanud piima.

Kristliku traditsiooni järgi kandsid inglid Katariina surnukeha Siinai mäele, kuhu Bütsantsi keiser Justinianus käskis rajada Katariina kloostri. Kloostri peakirik rajati 548–565 ja see sai palverändude sihtkohaks. See klooster on säilinud, tänapäeval turistidele avatud ning see on tähtis varakristliku kunsti ja arhitektuuri näide.

Arvukad katsed siduda Katariinat reaalselt elanud inimestega on osutunud viljatuteks. Tänapäeval usuvad hagiograafid, et Katariina ei ole ajalooline, vaid puhtmüütiline isik. Tema kultus pärineb tõenäoliselt mälestustest kristlaste tagakiusamise käigus Diocletianuse ajal kannatada saanud naistest, olles nende idealiseeritud koondkuju. On ka oletatud, et Katariina on välja mõeldud vastukaaluks reaalselt elanud paganlikule naisfilosoofile Hypatiale, kelle mõrvasid ristiusu fanaatikud. Katariina olevat väidetavalt elanud samal ajal mil Hypatia.

Esimesed kirjalikud viited Katariinale pärinevad 866. aastast Basileos I-le omistatud monoloogidest. Siinai mäe kloostris väidetavalt avastati Katariina säilmeteks nimetatavad objektid küll varem, 800. aasta paiku. Klooster ise on veelgi vanem, kuid esialgu oli see pühitsetud Kristuse muutmisele. Siinai mäe klooster on rajatud vanema kabeli asemele, mis ise rajati Constantinus Suure ema Helena käsul Moosese nähtud põleva põõsa asukohta.

Allikas: Tallinna Peeteli koguduse Facebooki leht

Loe lisa:

Andres Mäevere “Püha Katariina Aleksandriast, tema elu ja märtrisurm”, Võru Katariina koguduse koduleht