Peapiiskop Urmas Viilma näeb “katuseraha” jagamise juures nii miinuseid kui plusse

Peapiiskop Urmas Viilma näeb “katuseraha” jagamise juures nii miinuseid kui plusse

Peapiiskop Urmas Viilma (Foto: EELK arhiiv)

Tuleva aasta riigieelarve regionaalsete investeeringute ehk niinimetatud katuserahade nimekirjast tehti rahaeraldisi erinevaks otstarbeks: spordi- ja külaseltsidele, haiguste ennetuseks ja kultuuriürituste korraldamiseks, kuid kõige enam siiski kristlikele ühendustele ja -koolidele – umbes neljast miljonist laialijagatud eurost 650 000 eurot.

Vikerraadio tegi sel teemal usutluse peapiiskop Urmas Viilmaga, kes kommenteeris, et suurima osa toetustest said tõepoolest usulised ühendused ja sport, kuid pidas vajalikuks täpsustada toetuste otstarvet: usuliste ühenduste puhul toetati siiski kiriku remonti, ehk kui näiteks anti raha kirikutorni restaureerimiseks, siis pole ju tegu mitte koguduse igapäevase tegevuse toetamise, vaid raha kasutamisega avalikes huvides. Tema sõnul oleks loomulik, et riik kannab kultuuri- ja kunstipärandi eest rohkem hoolt kui täna. Spordi toetamise seevastu tähendab sisulise tegevuse toetamist, sest spordihooneid peavad ülal kohalikud omavalitsused.

Viilma märkis, et praegusest rahajagamise viisist peab ta otstarbekamaks 2018. aastal lõpetatud pühakodade programmi, sest selle raames oli rahajagamise läbipaistvam ja paremini tasakaalus. Siiski on ka praegusel rahajagamise viisil eeliseid: sel puhul ei ole toetamine piiratud vaid ajalooliste hoonete restaureerimisega.

Kristlike erakoolide toetamist regionaalsete investeeringute toetustest peab Viilma väga õigeks ning ta põhjendas: lapsevanematel, kes soovivad oma järeltulijatele ka usualast haridust, polegi muud võimalust kui erakool. Nii toetavad kristlastest lapsevanemad maksudega munitsipaal- ja riigikoolide hoonete ülalpidamist, kuid oma laste kooli ülalpidamise eest peavad nad maksma lisa. Viilma lisas, et osa omavalitsusi küll toetab erakoole, kuid sugugi mitte kõik.

Kokkuvõtteks ütles peapiiskop, et on rahul usuliste ühenduste rahalise toetamisega – see näitab muu hulgas, et kristlikus kultuuriruumis elamist peetakse loomulikuks. Urmas Viilma sõnul ei peaks raha andjad ega vastuvõtjad praeguste arutluste taustal küll tunnetama, justkui teeksid midagi ebaeetilist.    

Lisa kommentaar