Koguduse lugu: Rakvere Pauluse kogudus

Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Rakvere Pauluse koguduse lugu.

Rakvere Pauluse kirik (Foto: Alexander Tsirlin)

Rakvere Kolmainu kogudus ei maksnud 1927. aastal köstrile jõulupreemiat. Hiljemalt siis sai Ferdinand Siiakile selgeks, et temaga ei olda rahul vaatamata sellele, et ta paistis silma muusiku ja rahvamehena ning Rakvere koguduse laulukoor kogus kõikjal kiidusõnu. 

Milles asi? Köstrile heideti ette isepäisust, kangekaelsust, juhatusega mitte arvestamist ja ilmalikkust. Üksikute küsimuste üle vaidlemine ei kandnud head vilja. Juba jaanuaris esitas köster Siiak lahkumisavalduse, kuid mitte selleks, et lahkuda, vaid usaldushääletuse esilekutsumiseks. Napi häälteenamusega jättis koguduse nõukogu köstri ametisse, tüli aga alles kogus hoogu ja küsimus viidi täiskogu ette. Seal pidas köster härda kõne ja kindlustas hääletajate poolehoiu. Rakvere köstrikriis polnud sellega veel kaugeltki läbi. Kuigi visa võitlus kestis kaua, ei saanud kumbki pool oma tahtmist. 

Kahe aasta pärast ähvardas juhatuse esimees köstri koha koguduses üldse koondada. Selle peale kutsus köster Siiak 16. juulil 1931 kokku koosoleku, kus mõisteti hukka juhatuse tegevus ja otsustati asutada uus kogudus. Korrakohane asutamiskoosolek peeti 22. juulil ja Siseministeerium kinnitas Rakvere Pauluse koguduse põhikirja 28. augustil 1931. 

Esimene jumalateenistus peeti 18. oktoobril kell 10 Rakvere Tuletõrje Ühingu saalis. Jutlustas Aleksander Abel, kes oli parasjagu alustamas oma prooviaastat Paide koguduses praost Gerhard Pärli juhendamisel. Ka teine jumalateenistus peeti tuletõrje saalis, kolmas aga Posti tänaval Ühispanga majas endises käsitööliste seltsi saalis. Selle ruumi kasutamiseks sõlmiti rendileping ja 15. novembril 1931 pühitses praost Pärli endise tantsusaali kirikuks. Kui Abeli prooviaasta lõpule hakkas jõudma, esitas Rakvere Pauluse koguduse täiskogu talle 29. mail 1932 ametliku kutse. Piiskop Jakob Kukk ordineeris Aleksander Abeli sama aasta 30. oktoobril. 

Uue koguduse köster oli selle loomisest alates mõistagi Ferdinand Siiak. Ka Pauluse koguduses tekkisid tal lahkhelid juhatusega. Kõik oleks võinud korduda, kuid läks siiski teisti. Köster Siiak palus ennast ametist vabastada alates 1. maist 1933. Ta siirdus mõneks ajaks oma kodukihelkonda Kadrinasse ja tegutses seejärel kogu ülejäänud elu Kundas. 

27. juunil 1933 võttis Kirikupäev Rakvere Pauluse koguduse EELK-sse vastu. See oli üks põhjustest, miks vastloodud Pauluse kogudus ei saanud Kolmainu kirikut oma jumalateenistusteks kasutada – ta polnud seni veel EELK kogudus. Lisaks oli Kolmainu kirik niigi jagatud mitme koguduse vahel, sest 1926. aastal moodustatud iseseisev Rakvere Saksa kogudus käis samuti koos Kolmainu kirikus, ja aastatel 1929 – 1936 oli Kolmainu kogudus jagatud veel omakorda kaheks eraldiseisvaks pihtkonnaks. 

Pauluse kogudus võttis eesmärgiks oma kiriku ehitamise. Juba 6. märtsil 1932 valiti 21 meest, kellele tehti ülesandeks leida kirikule sobiv asukoht ja teha ehitamiseks vajalikud eeltööd. Samal päeval õnnistati koguduse armulauariistad – hõbekarikas ja taldrik, mille kinkis koguduse liige Gustav Mägi. 

26. mail 1933 ostis Pauluse kogudus kaks kinnistut Vabaduse platsi ääres. Esimese kavandi kahe torniga kiriku püstitamiseks tegi 1933. aastal insener Eduard Kõomägi. Esimesed kivid tõid kohale vennad Johannes ja August Treimann novembris 1933. a. Suurema hulga vundamendikive toimetasid ehitusplatsile koguduse liikmed ja sõbrad 1935. aastal. Selleks ajaks olid arhitekt Alar Kotlil valmis esimesed joonised tulevasest kirikust. Lõplik projekt kinnitati Rakvere linnas 25. mail 1936 ja Teedeministeeriumis 4. juunil 1936. 

Vahepeal rajas kogudus endale surnuaia praegusel Lilleoru tänaval Tõrma ringtee juures. Piiskop Hugo Bernhard Rahamägi pühitses selle 11. augustil 1935. Samal aastal muretses kogudus endale väikese oreli. 

Koguduse soov oli asuda võimalikult ruttu kiriku ehitusele, et ei kaoks usk ettevõtmise võimalikkusesse. 14. märtsil 1937 otsustati, et kirik tuleb püstitada Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul vabaduskirikuna. Ehitus läkski lahti ja 24. mail usaldas koguduse nõukogu vundamendi rajamise ehitusmeister Leonhard Köbasele. 3. juulil 1937 pühitses piiskop Rahamägi Rakvere Pauluse kiriku nurgakivi. Õpetaja Aleksander Abel kirjutas selleks puhuks laulusõnad. Sügiseks olid alusmüürid valmis, kuid siis jäi ehitus rahapuudusel seima. 

Annetuste kogumine jätkus ning 1939. aasta suvel läks ehitus uuesti lahti. Taas oli ehitajaks Leonhard Köbas. Ettevõtmist toetasid Vabariigi Valitsus, Rakvere linn ja EELK Konsistoorium. Augustiks 1939 oli vundamendile laotud juba meetri jagu paekivimüüri. Seest vooderdati seinad tellistega, et kirik saaks kuivem ja soojem. Keskkütteruumi lagi valati raudbetoonist. 16. novembril andis ehitaja töö üle. Kuna äreval ajal olid pleki hinnad kõrgele tõusnud, kaeti kiriku katus ajutiselt papiga. 

Järgmisena võeti ette uste ja akende valmistamine ning sisetööd. Ühe akna kinkis Rakvere Kolmainu kogudus. Kunagised tülid olid jäädavalt möödas. Samal ajal, kui Euroopas valati kirikute kelli sõjariistadeks, koguti Rakveres vaske tornikellade valamiseks. 

Aprillis teatas grupp koguduse liikmeid, et nad kingivad kirikule kolm ust. Vennad Jüri ja Gustav Mägi kinkisid tammepuust kantsli. Organisti vend Rudolf Kriisa maalis altaripildi. Kogudus pingutas, et kirik võidupühaks valmis saada. Kuna piiskop Johan Kõpp ei saanud võidupühal Tallinnast ära tulla, pühitses ta Rakvere Pauluse kiriku nädal aega varem, 16. juunil 1940. Tornikiivrite ja kantseleitiiva ehitus väljaku ääres lükati rahapuudusel edasi, kiriku krohvimiseks polnud aega. Paraku jäidki need tööd tegemata. 

Pühitsemispäeva hommikul kell 10 algas jumalateenistus Posti tänaval, kus kogudus üheksa aastat koos oli käinud. Õpetaja Abel rõhutas, et siin on käidud vaid ühe eesmärgiga (Jh 12,20-21): „Me tahame Jeesust näha“. Seejärel siirduti rongkäigus uude kirikusse. Kõige ees sammusid koguduse nõukogu esimees ja abiesimees, neile järgnesid piiskop ja praost, siis teised vaimulikud, koguduse juhatus, nõukogu ja palju rahvast. Rongkäigu lähenedes hakkasid tornist kostma koraalihelid: „Oh võtkem Jumalat suust, südamest nüüd kiita“. Kiriku ukse ees ootas arhitekt Alar Kotli, kes võtme koos heade soovidega üle andis. 

Piiskop avas ukse. Algusliturgia pidasid Jaan Kiivit ja Jaan Varik, jutlustas assessor Anton Eilart. Seejärel kõnelesid praost Gustav Beermann ja kohalik õpetaja Aleksander Abel, tervitusi ütlesid Bruno Ederma, Jaan Kiivit, Karl Teel, Voldemar Takkel ja Rakvere õigeusu preester Aleksander Leets. Kirikupalve pidasid Bruno Ederma, Aleksander Abel ja piiskop Johan Kõpp. Piiskop õnnistas kogudust. Koguduse segakoor laulis organist Eduard Kriisa juhatusel. 

Järgmisel päeval pärast Rakvere Pauluse Vabaduskiriku pühitsemist ületas 90 000 punaarmeelast Eesti piiri. Algas Nõukogude okupatsioon. Vaatamata keerulistele aegadele tuli kogudus majanduslikult toime ja suutis ka ehitusvõlga tasuda. 

Teises maailmasõjas kirik kannatada ei saanud. Aastatel 1942–1943 ehitasid koguduse organisti vennad Rudolf ja Harry Kriisa Rakvere Pauluse kirikule kümne registriga oreli. 

Õpetaja Aleksander Abel valiti 1944. aastal Tartu Maarja koguduse õpetajaks, kuid juba sügisel põgenes ta kodumaalt ja teenis hiljem eesti kogudusi Ameerika Ühendriikides. Rakvere Pauluse kogudust teenis edasi õpetaja Johannes Selliov, kes kutsuti siit Lüganusele ning viimane õpetaja Jaan Maior kutsuti teenima Jõhvi kogudust. 

1951. aastal liideti Pauluse kogudus Rakvere Kolmainu kogudusega. Orel, altar ja kantsel anti sõjajärgselt taastatud Lüganuse kirikule. Rakvere linna täitevkomitee otsusega ehitati Pauluse kirik ümber võimlaks. Aastatel 1958 – 1959 ehitati kirikusse rõdu kõrgusele vahelagi. 

Eesti taasiseseisvumise järel tagastati hoone Rakvere Kolmainu kogudusele, kuid võimlana kasutatakse seda jätkuvalt. 2014. aasta suvel olid siin üle-eestilised kiriku noortepäevad ja 23. juunil 2017 peeti Rakvere Pauluse kirikus võidupüha jumalateenistus, kus jutlustas peapiiskop Urmas Viilma. 

Kuna Rakvere Pauluse kogudust ei ole taastatud, pakkus linnavalitsus, et kirikusse võiks rajada Arvo Pärdi muusikamaja. Sellise nime kasutamiseks andis loa helilooja isiklikult. Arhitektuurivõistlusele 2009. aastal laekus 136 tööd 29 riigist. Aastal 2016 müüs Kolmainu kogudus hoone Rakvere linnale. 

Viisil: Mu jõud, sind tahan armastada

Su ette vaimus kummardume,
Oh, Issand, tõusva templi ees
Ja tähtsast päevast rõõmustume
Sull’ lauldes, õnnel hõisates,
Et olid oma Vaimuga
Siitsaadik meiega.

Küll ees on võitlust, muret palju
Meil tuleviku-päevadel,
Küll torm võib olla võimas, valju
Me töö ja vaeva väljadel.
Veel katvad igatsuste teed
Ees hallid udumäed.

Kuid, armu Jumal, sulle lootes
Teel takistused võidame
Ja pühakoja väravates
Kord rõõmsalt seista loodame.
Seks, Issand, ise õnnista
Me tööd siin armuga 

Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.
Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Meeldib 1

Lisa kommentaar