Madlipäev on Magdala Maarja püha
22. juulil meenutame Jeesuse ülestõusmise esimest tunnistajat ja kuulutajat Maarja Magdaleenat. Juba varem oli Maarja saatnud Jeesust tema retkedel ning ühena vähestest jäi ta oma Õnnistegija juurde ka Kolgatal.
Maarja pärines Geneetsareti järvel rannalt Magdala külast, sellest ka aegajalt kasutatud nimetus „Magdaleena“. Teda nimetatakse ka ühena esimestest naistest, kes Jeesusele järgnesid ning Teda teenisid.
Maarja on tuntud selle poolest, et ta armastas oma Õnnistegijat tuliselt ja isetult. Ta püsis ustavalt Jeesuse risti all. Ta oli aitamas, kui Jeesuse surnud ihu võeti ristilt alla ning oli võidmas teda matmisel, kuid ei leppinud nii lühikese hüvastijätuga. Paasapüha hommikul tõttas ta koos kahe naisega hauale, et balsameerimine lõpule viia. Ta oli esimene, kes nägi hauda avatuna ning kohtas esimesena ülestõusnud Kristust. Maarja sai ülesandeks tõtata rääkima apostlitele ülestõusmissündmusest ning sellepärast nimetatakse teda „apostlite apostliks“.
Võime oletada, et pärast Jeesuse ülestõusmist viibis Magdala Maarja õhtusöömaaja saalis, kui toimus nelipüha ime. Kõik muu, mis temast räägitakse, on legend.
Luuka evangeeliumis räägitakse, et Jeesus kihutas minema seitse kurja vaimu. Mõnikord on arvatud, et see naine võis olla Magdala Maarja, ehkki evangeelium seda ei ütle. Teise legendi järgi oli ta Marta ja Laatsaruse õde. Räägitakse, et pärast apostel Jaakobuse surma põgenes ta koos õe ja vennaga Marseille’sse Prantsusmaale, kus Laatsarusest sai linna esimene piiskop.
Me palvetame: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus tervendas Maarja Magdaleena vaimu, hinge ja ihu ning tegi temast oma ülestõusmise tunnistaja. Puhasta meid pattudest ja uuenda meid oma Vaimuga, et me võiksime Sind teenida Jeesuse Kristuse ülestõusmise väes, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.