Mõtleme nii 73 aastat tagasi toimunud kui ka täna toimuva vägivaldse küüditamise ohvritele

Tänasel märtsiküüditamise kurval aastapäeval 25. märtsil mälestatakse tuhandeid küüditamise ohvreid ja kutsutakse süütama küünal koduaknal, seekord ka tänasetele Ukraina sõja ohvritele mõeldes.

25. märtsil möödub 73 aastat Nõukogude okupatsioonivõimu massikuriteost Balti rahvaste vastu. Nõukogude režiim küüditas Eestist vägivaldselt Siberisse üle 20 000 inimese, kolmest Balti riigist kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid. 25. märtsist kuni järgmise päeva lõpuni on Vabaduse väljakule üles seatud installatsioon, mis kujutab endise Nõukogude Liidu piiri koos raudteeharudega, mis viisid küüditatuid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse. Raudtee ja sihtpunktid on tähistatud punaste tuledega. Vabaduse väljakul süüdatakse 25. märtsil alates kell 18 mälestusküünlad.

Märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks toimub 25. märtsil kell 16.00 Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel mälestustseremoonia, kus mälestatakse küüditamise ohvreid kõnedega ja palvusega, mille viib läbi peapiiskop Urmas Viilma. Esitamisele tuleb Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe märtsiküüditamisele pühendatud kirjavõistluse „Kiri neile, kes jäid“ võidutöö.

25. märtsi ööst kuni 26. märtsi hilisõhtuni saab näha Vabaduse väljakul Inimõiguste Instituudi loodud installatsiooni. Kõik inimesed on oodatud represseeritute mälestamiseks ja Ukraina toetuseks küünlaid süütama nii Vabaduse väljakul kui ka koduakendel.

Õhtul värvub Patarei vangla Ukraina lipu värvidesse, millega avaldatakse toetust Ukraina rahva vabadusvõitlusele.

„Kui viimastel aastatel võis see sündmus hakata tunduma üha ajaloolisemana – on ju väheseks jäänud neid, kes selle isiklikult läbi elasid – siis värskete arengute valguses pole märtsiküüditamise meenutamine mitte ainult osa meie ühiskondlikust mälust, vaid puudutab valusalt kaasaega“, sõnas Eesti Inimõiguste Instituudi esimees Vootele Hansen.

Ta jätkas: „Meie endi silme all sulgub naaberriik Venemaa. Ta ei meenuta mitte lihtsalt seda riiki ja süsteemi, mis 73. aasta eest üle 20 000 süütu Eesti inimese kaugetesse vangilaagritesse viis, vaid kahjuks näib Venemaa üha enam kollektiivse vangilaagrina. Viimastel kuudel ja nädalatel on kümned – kui mitte sajad – tuhanded haritud, ettevõtlikud ja laia silmaringiga vene inimesed oma kodumaalt lahkunud.“ Venemaa ja muu maailma vahele on laskumas uus raudne eesriie.

Läänemaa raudteejaamades algasid märtsiküüditamise 73. aastapäeva sündmused juba 24. märtsi õhtul. Märtsiküüditamise aastapäeva tähistatakse küll 25. märtsil, kuid 24. märtsil oli julm masinavärk juba käivitunud – juba olid koostatud rongikoosseisud, olid nimekirjad tehtud ja küüditajad ootasid korraldust.
Haapsalu raudteejaamas süütasid 24. märtil mälestusküünla 3- ja 6-aastasena küüditatud Sirje Tarve ja Martin Alp. Süüdatud küünla õnnistas piiskop Tiit Salumäe. Naiskodukaitsjad viisid tule Ristile, kust see liikus Riisiperre ja sealt edasi Paldiskisse ning jätkab täna teed Narva poole.

Mälestustseremoonial võrdlesid kõnepidajad 73 aastat tagasi Eestis toimunut praeguste sündmustega Ukrainas, kus just praegu toimub samasugune inimeste ebaseaduslik sunniviisiline viimine Venemaale.