Näitus tutvustab Pühakirja väljaandmise ajalugu käsikirjast kuni emakeelse Piiblini

Neljapäeval, 9. juunil kell 13 avatakse näitus “Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini” Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu fuajees. Tasuta sissepääsuga näitus jääb avatuks 15. juulini.

Näitus toimub Mustamäe kirikupäevade “Usk, lootus, armastus” raames.

Näitusel saab tutvuda esimeste eestikeelsete piiblitekstidega ja Pühakirja näidistega mitmetes Euroopa rahvaste keeltes.

Ekspositsiooni kuuluvad mitmed koopiad ja faksiimileväljaanded XIV – XVI sajandil hispaania, poola, sloveenia, soome, ungari ja veel paljudes teistes keeltes välja antud Piiblitest.

Piibel koosneb originaalis vanaheebrea ja arameakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist, mis kristluse levimisel tõlgiti teistesse keeltesse. II sajandil tõlgiti mitmeid osi süüria ja kopti keelde, IV-V sajandil gooti, armeenia, gruusia ja etioopia keelde. Lisaks tehti osalisi tõlkeid araabia, nuubia, pärsia jt keeltesse.

 Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas juba 14.–15. sajandil. Osalt juba varemgi.

 J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Tuntuim tolle aja tõlkija Martin Luther sai oma piiblitõlkega uussaksa kirjakeele rajajaks. Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eesti keeles nägi 1686. aastal trükivalgust lõunaeestikeelne Wastne Testament ja aastal 1715 põhjaeestikeelne Uus Testament. Piibel ilmus Anton Thor Helle tõlkekorraldusel aastal 1739. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele.

Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, lisaks ka Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532), Wanradt-Koelli katekismuse (1535) fragmendid Meie Isa Palvest ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.

Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Leedu Piibliselts, Sloveenia Piibliselts, Hispaania Piibliselts. Soome Piibliselts ja Tallinna Linnaarhiiv.

Näitusega, Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini, on olnud võimalik tutvuda Rahvusraamatukogus, Kuressaare linnuses, Kiek in de Köki tornis, Kolga muuseumis, Valga muuseumis, Võru raamatukogus, Rõngu rahvamajas, Kullamaa Kultuurimajas ja paljudes teistes kohtades.

kuni jõuti Eesti oma riigini.“

Meeldib 1

Lisa kommentaar